"Juhtkonna sõnul on tekkinud olukord lahenemas ja projekte, mille osas on raha tagasinõudmise risk, on oluliselt vähendatud," ütles Kallas BNS-ile. Ta lisas, et neid projekte, kus risk on endiselt üleval, on seitse, aga rahaliselt on nende maht suur.

Majanduskomisjon kohtus EAS-i juhtkonnaga ja arutas probleemseid projekte teisipäeval.

Novembri lõpus teatas sihtasutus, et kui algselt oli probleemseid projekte 61, siis 36 nendest on saanud positiivse lahenduse, nelja projekti puhul kogusummas 780 000 eurot on tehtud tagasinõude otsus ning 21 projekti osas langetatakse arvamus veel selle aasta lõpuks.

EAS teatas toona BNS-ile, et otsustas kvalifitseerida 36 riigiabi reeglite rikkumise kahtlusega projekti toetused ümber vähese tähtsusega abiks, mainitud 36 projekti toetuste maht oli 83 000 eurot.

Ülejäänud 21 projekti jagas EAS kolme gruppi. "Esimene grupp on sellised projektid, kus meie täiendava analüüsiga on selgunud, et raha tagasi nõuda ei ole vaja, teine grupp on sellised, kus meil on vaja pöörduda Euroopa Komisjoni poole, ja kolmas grupp on sellised projektid, kus on selgunud, et oleme sunnitud raha ettevõtetelt tagasi küsima," ütles EAS-i juhatuse esimees Raul Parusk.

Oktoobri alguses tuvastasid kontrollid 58 EAS-i projekti mahus 8,5 miljonit eurot, mille osas oli riigiabi reeglite rikkumise kahtlus. Euroopa Komisjoni määruse kohaselt peab antaval abil olema ergutav mõju, see tähendab tegevustega, mille jaoks toetust taotletakse, ei tohi olla alustatud enne abitaotluse esitamist. Juhul, kui abi saamise tingimuste vastu on eksitud, võib see kaasa tuua toetuse tagasinõudmise.

Lisaks olid probleemsed veel kolm projekti, mille puhul välisauditid tuvastasid samalaadsed rikkumised summas kaks miljonit eurot.