Kallas: Eestis tuleb hakata mõtlema teemaksu peale

Siim Kallas ütles tänasel teedekonverentsil, et maksumaksja raha suunamine teedeehitusse on Euroopas tulevikus vähenemas ning teede rahastamiseks otsitakse üha rohkem „kasutaja maksab" variante. Teemaksu teemast ei pääse mööda ka Eesti.

„Teede ehituse ja korrashoiu rahastamise üle on Euroopas käivitunud tugev diskussioon," ütles Siim Kallas täna Teedeklastri ja Tallinna Tehnikakõrgkooli korraldatud teedeala konverentsil „Tee, anna tööd!". „Euroopas on kaks riiki, kus teede kasutamise eest üldse raha ei võeta - need on Soome ja Eesti. Teistes riikides on teemaks ühel või teisel viisil olemas. Selle teemaga oleks mõistlik tegeleda, kuna tulevikus asi selles suunas liigub."

Siim Kallase sõnul ilmutavad paljud infrastruktuuri rajavad ettevõtted initsiatiivi teede rahastamise äriliste variantide arendamisel: „Eeskujuks on kindlasti Prantsusmaa. Ka Eestis võiks tee-ehitajad moodustada konsortsiumi ja võtta mõne tee haldamine enda peale. Kuidas oleks konsortsiumi moodustamisega Tallinna-Tartu neljarajalise maantee rajamiseks ja haldamiseks?"

Samas märkis Siim Kallas, et infrastruktuuri arendamise otsused on sageli poliitiliselt väga tundlikud, mistõttu on vaja pikaajalised investeerimiskavad infrastruktuuri kindlustada poliitilise sekkumise vastu. „Peetakse õigeks nõuda tellijalt selget kava, kuidas kaitsta projekte NIMBY tegevuse vastu (not-in-my-backyard). Sest halvasti käsitletud poliitilised ja kohtuvaidlused aeglustavad vajalike rajatiste ehitamist, külmutavad rahalised vahendid ja tekitavad ebakindlust. Eespool mainitud konsortsiumi mudel vajab poliitilist kindlust ja selget riiklikku raamistust."

„Teed peavad vastu pidama - see tähendab, et ettevõtted, kellel on parim tehnoloogia, kes teevad kvaliteetsemaid ja kauem vastu pidavaid teid, võivad loota suuremale edule," ütles Siim Kallas tänasetele ja tulevastele teedeehitajatele. „Tänases Euroopas areneb infrastruktuur käsikäes  liikluskorraldusega. Liiklussõlmi projekteeritakse nii, et need tõrjuksid kõige edukamalt ummikute tekkimist  ning ülioluliseks peetakse neid elemente, mis suurendavad liiklusohutust. Samal ajal tegelevad ettevõtted ka tõsiselt paralleelsete arendustega IT-valdkonnas, mis on seotud liikluse korraldamisega (Intelligent Transport Systems,

smart roads

). Selle kõigega kursis olemiseks on Eesti ettevõtetel mõistlik saata oma inimesi rahvusvahelistele konverentsidele."