Kallas: kuidas raha pankadest kätte saada, on mõistatus

 (27)
Siim Kallas.
Siim Kallas.Foto: Ilmar Saabas

Suured ettevõtted üha rohkem riigiasutuste sarnaseks, üha bürokraatlikumaks ega saa enam riskida – ka pangad ei tohi riskida ning raha pankadest reaalmajandusse suunamine on keeruline, tõdes Siim Kallas täna Cobalt Advokaadibüroo õiguskonverentsil.

„Tänasel päeval on majanduskasv kui poliitiline prioriteet liikunud tagaplaanile. Rohkem köidab avalikkuse tähelepanu vaesuse vähendamine, võitlus võõramaalaste vastu või poolt, kooselu, Brexit, Ameerika presidendivalimised. Ja muidugi meelelahutusüritused. Majanduskasv ei näi poliitilise toetuse võitmisel enam kuigi tähtis olevat,“ rääkis Siim Kallas. „See viitab, et üldiselt ollakse majandusolukorraga rahul. Meie majanduskasv jääb siiski maha mitmete naabrite omast ja ka maailmamajanduse kasvust.“

„Täna raha lihtsalt seisab pankades. Kuidas seda raha kätte saada ja reaalmajandusse suunata, see on mõistatus,“ sõnas Siim Kallas. „Otsitakse innovaatilisi investeerimisvõimalusi. Lahendusi on peamiselt leitud väiksemate ettevõtete rahastamisel. Alla 100 töötajaga ettevõtetes on ka kasumid viimasel ajal suurenenud. Kokkuhoidlik eestlane, kes on harjunud raha lugema, vaatab tulevikku ja mõtleb. Kokkuhoidlik eestlane teab, et rahanumbrite suurus erineb oluliselt sõltuvalt sellest, kas ollakse saaja või maksja. Ja kokkuhoidlik eestlane teab ka seda, et lõpuks tuleb kõige eest maksta, tuleb maksta tarbimise, kulutamise, laenamise eest.“

Kallase sõnul on Eesti olnud uuenduslik ka rahanduses. „Rahanduspoliitikas ei ole me olnud sabassörkijad. Oleme teeninud kiitust ja kuulnud kadedat urisemist. Täna hakkab meid kummitama rahapuudus. Viimasel ajal on raha tarvilikeks investeeringuteks üha vähem,“ rääkis Siim Kallas. „Mulle näib, et me peaksime koostama ühe üldise ja tervikliku rahandusliku tulevikunägemuse. Aluseks maksebilanss, aga ka eri rahvamajandusharude rahavoogude tuleviku arvutused. Kust tulevad tulud ja kuhu on vaja kulutada. Kui palju on vaja investeerida ja kui palju toovad olemasolevad investeeringud sisse. Mida teha, et olemasolevad investeeringud oleksid maksimaalselt kasulikud? Kui palju on vaja ümber jaotada ja kust võtta raha tuleviku sotsiaalvajadusteks. Kuidas vastavalt kohendada maksupoliitikat ja milleks olla valmis riigieelarve kavandamisel.“