Praegu käib Poolas suur kliimakonverents ja teadlaste üleilmsed kliimamudelid lähevad aina nukramaks. Meil on suur põlevkivitööstus, mis tundub maailma mõttes köömes, kuid samal ajal saastab suhteliselt palju. Valimiste kontekstis on üles võetud Põxiti ehk põlevkivienergeetikast väljumise teema. Kas seda tasuks hooga ette võtta?

Kui Põxitist rääkida, siis selle algatajad ütlevad ise ka, et panid Brexiti järgi intrigeeriva nime. Arvan, et intrigaanidel pole energeetikas kohta. Ja mõlema algatajetel on palju sarnasusi. Suurim on see, et neid tegelikult ei huvita, kui palju nende kampaania päriselt kogu sektorile kahju teeb.

Kampaania korras ei saa ühtegi asja teha. Kui vaatame, kuidas Eesti on kliimapoliitikas oma eesmärke saavutanud, siis parimad näitajad on meil just energeetikas. Seda siis taastuva energia osakaalu suurendamisel, kaugküttes on see 80%, elektritootmises ligi neljandik. Ja põlevkivitööstuses on kõik emissioonid piirnormidest allpool.

Põlevkivitööstusega on meil halvasti see, et pole seni lahendust, kuidas saaks protsessis kasutada vähem vett ja võtta kasutusse tohutut hulka jäätmeid, mis tööstuses tekivad.