Kalle Palling: gaasivõrkude eraldamine tagab energiajulgeoleku

Eile läbis riigikogus esimese lugemise maagaasiseadus ja majandustegevuse seadustiku üldosa seadus, mille eesmärgiks on gaasivõrkude eraldamine Eesti Gaas omandist aastaks 2015.

Majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu sõnul loob ülekandevõrkude eraldamine tootmis- ja müügitegevusest võimalused konkurentsi tekkimiseks Eesti gaasiturul ja suurendab oluliselt Eesti riigi energiajulgeolekut.

"Ainult sõltumatu gaasivõrgu operaator on huvitatud gaasituru arendamisest selliselt, et rajataks täiendavaid ühendusi ja uusi tarneahelaid. Võitjateks on siin nii Eesti Gaasi kui ka gaasitarbijad, sest vaid konkurentsitingimustes kujunenud hind ja kindlus, et gaasivarustus on kindel suurendab gaasitarbimist. See on üks reaalne samm, mis aitab vähendada pea poolte Eesti elanike toasooja hinda tulevikus," lausus ta.

Palling rõhutas, et kuni üks monopol kontrollib kogu turgu, sealhulgas ülekandevõrkusid ja kogu gaas tuleb Venemaalt, ei soovi ükski teine ettevõtte Eestisse investeerida ja liigseid riske võtta.

"Mäletame ju hästi mõne aasta taguseid Venemaa ja Ukraina gaasivaidlusi, mis jätsid suure osa Euroopast gaasivarustuseta. Omandilisele eraldamisele kui gaasituru arengu ja energiajulgeoleku tagatisele on korduvalt viidanud Euroopa Komisjon ja Konkurentsiamet. Eesti Gaasil on ülekandevõrkude eraldamiseks aega 2015. aastani. Selle aja jooksul peab selguma, kas torude omanikuks saab keegi Euroopa Liidust pärit erainvestor või hoopis mõni Eesti riigile kuuluv ettevõte," ütles Palling.

Palling lisas, et paar aastat tagasi toimus samalaadne võrkude ja tootmise eraldamine elektriturul, mis on oluliselt soodustanud vaba konkurentsi ja suurendanud läbipaistvust.