Kanad saavad sigadelt ja lehmadelt raha tagasi
Senise Eesti põllumajanduspoliitika järgi ei tegelenud broilerikasvatajad põllumajandusega ning seetõttu jäädi ilma SAPARDi ja RAKi meetmetest põllumajandusinvesteeringu- ja sõnnikumajanduse veekaitseseaduse nõuetega vastavusse viimiseks.
Seederi arvates on olukord muutusteks küps ning kanakasvatajad saavad taas koos teiste põllumajandusharudega taotleda investeeringutoetusi, mis seni on läinud sigadele ja lehmadele. Aga näiteks sõnnikuhoidlate veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetust kanakasvatajad ikkagi ei saa, kuna selle taotlemine lõppes eelmisel aastal.
„Täna on seis selline, et praeguse põllumajanduspoliitika järgi muutub lind põllumajandusloomaks sel hetkel, kui ta sureb,” lausus ASi Tallegg juhatuse esimees Teet Soorm. „Siis kehtivad talle samasugused nõuded, mis seakasvatuses sigadele ning piimakarjakasvatuses lehmadele. Enne seda kana ei söö, kasva ega tooda sõnnikut."
Muudes Euroopa Liidu riikides käsitletakse kanakasvatust põllumajandustootmise harudena. Soormi väitel põhjustas Eestis säärase olukorra lehma- ja seakasvatajate kõvem hääl.
„Tõesti, rõhuasetus on seni Eesti põllumajanduspoliitikas olnud piimakarjal, kuid see on lihtsustatud käsitlemine,” sõnas Helir-Valdor Seeder. „Mis puudutab broilerikasvatust ja munatootmist, siis ministeeriumi seisukoht on selge: oleme huvitatud Eesti kana ja muna säilimisest ja arenemisest."
Põllumajandusministri sõnul on ettevõtel võimalus alates järgmisest aastast investeeringuteks taotleda kuni 7,5 miljonit krooni.
