Ametnike sõnul tuginevad nende süüdistused hinnangutel, võttes aluseks laevade püügitsoonis viibitud aega.

"Kanada kalandusjuhtide väitel püüdis näiteks Norra sama koguse * 67 tonni * krevette välja nelja päevaga. Et Eesti laevad viibisid tsoonis rohkem päevi, peaks Kanada hinnangutel väljapüütud kogusedki olema suuremad, sest nende hinnangul peaks laev päevas püüdma umbes 10-15 tonni krevetti," ütles kalavarude osakonna juhataja kt. Soome.

Arvutused teeb Soome sõnul vildakaks asjaolu, et Eesti laevade puhul on läinud päeva ette kirja ka see, kui laev on sisenenud püügipiirkonda veidi enne keskööd.

"Kahtleme selles, kas kõik hinnangud sisaldavad ikka ainult krevetipüügipäevi või on Kanada osaliselt liitnud juurde ka need päevad, kui Eesti laevad on tsoonis hoopis süvalesta püüdnud," ütles Soome.

Soome sõnul andis ta Kanada kalandusjuhile üle väga detailse materjali, mida iga Eesti laev eraldi on tsoonis 3L teinud. Materjal sisaldas nii satelliitjälgimissüsteemi kaudu laekuvaid ja vaatlejatelt kui ka firmadelt saadud väga detailseid andmeid.

Eesti pool palus, et Kanada vaataks materjali läbi võimalikult kiiresti.

Soome sõnul Kanada kalandusjuhid ühtegi konkreetset lubadust selle kohta, millal probleem lahendatud saab, ei andnud. Kuid kogu Eesti esitatud materjali lubasid nad läbi analüüsida ning tegid ettepaneku, et analüüsi juurde võiks Eesti saata oma keskkonnainspektori.