DBRSi asepresidendi Jason Graffami sõnul jääb Eesti majanduskasv lähiaastatel 3% kanti. „Pärast 3,5%-list majanduskasvu taset 2016. aastal, jõudis Eesti majandus mulle 4,9%-lise kasvuni,” tõdes Graffam. Ta viitas oma hinnangus Euroopa Komisjoni prognoosidele, mis on ennustanud Eestile selle aasta keskmiseks majanduskasvuks 3,5% ja järgmisel aastal 2,8%.

„Hoolimata hoogsast ehitustegevusest ja investeeringute rohkusest ehitussektorisse, ei näe DBRS ehitusturu üle kuumenemist,” lausus Graffam. Ka ei ole reitinguagentuuri hinnangul Danske rahapesujuhtum oluliselt õõnestanud ei Eesti majandust ega finantssektorit. „Riigi kontservatiivne eelarvepoltiika vähendab ka eelarvepuudujäägi jaoks lisavahendite otsimise vajadust, riigivõlg peaks langema 2020. aastaks 7,5% tasemeni SKP-st,” lausus Graffam.

Ülespoole saaks agentuur Eesti riigi reitingut hakata korrigeerima alles siis, kui Eesti kui väike ja avatud majandus suudaks vähendada maailmamajanduse volatiivset mõju. „Või kui suudetaks tulemuslikult rakendada erinevaid meetmeid, mis aitaks parandada elanike sissetulekute taset ja tootlikkuse näitajaid,” märkis Graffam.

Reitingu languse oht tabaks Eestit siis, kui mõni väline kriis riigi majandust räsima hakkaks või kui finantssektor muutuks ebastabiilseks. Ka võib reitingule negatiivselt mõjuda senise riigivõla tasumist puudutava finantsdistsipliini nõrgenemine.