Kanalisatsioonitoru ja elektriliini eest võib kompensatsiooni küsida
Märtsis jõustunud seadus annab kõigile maaomanikele, kelle kinnistult lähevad läbi elektriliinid, sidekaablid, kanalisatsioonitorud või muud avalikes huvides kasutuses olevad tehnorajatised, võimaluse küsida nende oma maa peal, kohal või sees talumise eest kompensatsiooni.
Hüvitist on kohustatud maksma tehnorajatiste omanik, kelleks võib olla näiteks Eesti Energia, Eesti Gaas, Elion, Starman jne. Majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Kati Kõrbe andmetel on võrguettevõtteid Eestis ligikaudu 1200. Kinnistuid, mille omanikke see seadus puudutab, on Eestis aga 500 000.
Kõrbe sõnul ei saa omanikule makstava hüvitise puhul rääkida suurtest summadest ja on tulnud ette kõnesid, kus maa-omanik on huvi tundnud, kas hüvitis katab tema uue auto või majaehituse kulud. Orienteerivalt saab inimene tagasi maamaksu suuruse summa selle maaosa eest, kus rajatis paikneb, ning see võib olla ka ainult mõnikümmend krooni. Hüvitist on võimalik saada ka siis, kui rajatis ise krundil ei asugi, küll aga jääb sinna kaitsevöönd. Näiteks kui liinialuse kaitsevööndi tõttu ei saa inimene seal metsa kasvatada ning jääb seega ilma ka võimalikust tulust.
Arvutab süsteem
Kinnistu omanik ise hüvitise suurust ei määra, selle summa arvutab süsteem kehtestatud valemite ja koefitsientide põhjal. Sealjuures võetakse arvesse, kui suures osas liin, toru vms segab inimesel oma maad kasutada.
Maaomanikul, kes soovib hüvitist küsida, tuleb täita avaldus, mille vormi leiab majandusministeeriumi ning suuremate võrguvaldajate koduleheküljelt, samuti Riigi Teatajast.
“Kui omanik esitab avalduse jooksva aasta 1. juuliks, on õigus tasu saada jooksva aasta eest,” märgib Kõrbe. “Ühe avalduse esitamisest piisab, et saada tasu ka järgnevatel aastatel. Jooksva aasta eest makstakse tasu välja hiljemalt vastava aasta 1. detsembriks.”
Hüvitist olemasoleva tehno-võrgu või -rajatise talumise eest hakatakse arvestama tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2004.
Kuna ettevõtete jaoks tähendab kohustus hüvitisi maksta suuri väljaminekuid, küsib ta selle raha hüvitise saajalt kaudselt tagasi. Saades küll mõni-kümmend krooni tasu, laekub tõenäoliselt edaspidi sama inimese postkasti ka tunduvalt kopsakam elektri-, vee- või soojaarve.
Firmadel kulub miljoneid kroone
•• Rain Rannala, kelle firmale Bristol Invest kuulub Rae vallas kuus hektarit maad, kavatseb hüvitist küsida Eesti Energialt, kelle liinid jooksevad sealt mitmelt poolt läbi.
•• Eesti Energia on juba asunud klienditeenindustes avaldusi vastu võtma. “Kui kõik taotlused esitatakse, kujuneb iga-aastase hüvitise suuruseks kaheksa-üheksa miljonit krooni,” märkis Eesti Energia pressiesindaja Iveri Marukašvili.
** Ka Tallinna Kütte juhataja Kristjan Rahu märkis, et ilmselt tuleb neil hüvitisteks maksta miljoneid kroone, mis küsitakse hinnatõusuga omakorda tarbijalt tagasi.
