Kandidaatriigid usuvad, et EL mõjub majandusele positiivselt


Rahvusvaheline uurimus näitab, et Euroliidu kandidaatriikide elanike seas on ülekaalus EL pooldajad ning et majanduslikud ootused EL liitumise suhtes on positiivsed.

Kevadega võrreldes on EL kolmeteistkümnes kandidaatriigis ja Horvaatias suurenenud usaldus Euroopa Liidu vastu ning on kasvanud valmisolek ELga ühinemiseks, näitas tänavu novembris teistkordselt läbi viidud rahvusvaheline uuring EU Index, mille läbiviijateks olid uuringufirmade keti GfK Kesk- ja Ida-Euroopa partnerid. Eestis on GfK assotsieerunud partneriks ES Turu-uuringute AS.

Uuringus on vaatluse all kolm indeksit: usaldus Euroopa Liidu vastu, valmisolek EL-ga liitumiseks ja majanduslikud ootused EL-ga liitumise tagajärgede suhtes. Uuringumetoodika loojaks ja uuringu läbiviimise initsiaatoriks on Sloveenia turu-uuringute firma Gral Iteo.

Usaldus

Kõikides uuringus osalenud riikides, v.a. Tšehhis, on EL usaldusindeks 100 või rohkem, mis näitab usalduse ülekaalu usaldamatuse ees. Kevadises uuringus jäi usaldusindeks sajast pallist madalamaks ka Eestis ja Sloveenias, kuid nüüdseks on see Eestis tõusnud tervelt 14 indeksipalli võrra 109 –le.

Kõige kõrgem on usaldus EL vastu endiselt Rumeenias ja Bulgaaarias -- riikides, mis kõige tõenäolisemalt jäävad esimesest laienemisringist välja.

Valmisolek liitumiseks

Seitsme maa kodanikud on arvamusel, et nende riik on valmis EL-ga ühinema, kuivõrd nende valmisoleku indeks on 100 palli ja rohkem. Kõige kõrgemaks hinnatakse valmisolekut EL-ga liitumiseks Küprosel ja Rumeenias (126 palli). Ülejäänud seitsmes riigis jääb valmisoleku indeks alla 100 palli. K

Kõige skeptilisemalt hindavad oma riigi valmisolekut EL-ga ühinemiseks Tšehhi ja Läti elanikud (89 palli), pingerea lõppu jäävad ka Sloveenia (92) ja Eesti (93 palli).

Majanduslikud ootused EL-ga liitumise tagajärgede suhtes on kõigis riikides positiivsed, varieerudes siiski väga suures ulatuses: Rumeenia majanduslike ootuste indeks on 155, Tšehhis aga vaid 102. Eesti oma 120 palliga on koos Maltaga pingereas tagantpoolt neljas-viies.

Uuringus esitati küsimus ka elanikkonna eelistustest kujuteldaval euroreferendumil.

Erinevalt kevadisest uuringust, kus Eestis ainsa riigina domineerisid Euroopa Liidu vastased meeleolud, olid käesolevas küsitluses kõikides riikides ülekaalus EL pooldajad. Tõsi, Eestis oli EL pooldajate ülekaal vastaste ees vaid kaks protsenti (38% poolt – 36% vastu).

Eestist rohkem on EL vastaseid Maltal (39%) ja ligikaudu sama palju Lätis (33%), kuid neis riikides on EL pooldajaid kümne protsendi võrra rohkem kui Eestis (vastavalt 49 ja 47 protsenti).

Kõige tugevam toetus EL-ga liitumisele on Rumeenias (80%), Bulgaarias (73%) ja Horvaatias (73%). Alla 50 protsendi jääb EL toetajate osakaal lisaks Eestile, Lätile ja Maltale veel ka Tšehhis (49%) ja Sloveenias (49%).