Kapo: majandusjulgeoleku suurim oht on seotud riigiettevõtetega
Raamatus seisab:
Majandusjulgeolekut ohustav korruptsioon on eelkõige seotud suurt mõjujõudu omavate ringkondade isiklike ärihuvidega. Sellest tulenevalt võidakse valida mitte riigile, vaid mõnele isikute rühmale kasulikud lahendused. Peamine julgeolekuoht seisneb korrumpeerunud isikute pääsemises riigi osalusega strateegiliste äriühingute või sihtasutuste juhtimisse. Seejuures tuleb arvestada, et mitmed sihtasutused jagavad Euroopa Liidu tõukefondide vahendeid, mistõttu on nende tegevuse läbipaistvus oluline Eesti rahvusvahelise usaldusväärsuse säilitamisel. Samuti tuleb arvestada, et teatud majandus- ja tööstussfääris tegutsevad Eesti ettevõtted on ühteaegu ka ebasõbralike välisriikide huviorbiidis.
Kaitsepolitsei tegeleb riigi majandusjulgeolekut ohustava korruptsiooni ennetamise ja tõkestamisega transiidi-, logistika-, energeetika-, keskkonna- ja meditsiinisektoris, kus (äri)ringkondade isiklikud huvid võivad põimuda avalike huvidega. Transiidi- ja logistikasektori, aga ka keskkonnasektori puhul on peamine probleem huvirühmade võitlus turu pärast, mille käigus mõjutatakse ametiisikuid lubatu ja keelatu piiril. Samuti pole välistatud, et mõned ametiisikud omavad nendes sektorites ise varjatud ärihuve. Energeetikasektori puhul pakuvad riigi julgeoleku seisukohast kindlasti huvi nii sise- kui ka välisriiklikud investeeringud, kus hangete läbiviimisel võib esineda suunatud tegevusi või varjatud eesmärke. Meditsiinisektorit iseloomustavad ravimite ja meditsiinitehnika müügiga tegelevate äriühingute sageli läbipaistmatud suhted raviasutuste juhtivate töötajatega, mida ettevõtted püüavad oma huvides ära kasutada.
Riigi majandusjulgeolekut ohustava korruptsiooni ennetamisel ja tõkestamisel keskendume suure mate riigihangete ja Euroopa Liidu tõukefondide vahendite kasutamisele. Kaitsepolitsei seni menetletud juhtumid kinnitavad, et riigihangete planeerimisel ei mõelda sageli hanke tingimusi piisavalt läbi ja see tõttu ollakse sunnitud neid hiljem muutma. Siinkohal rõhutame, et hanketingimuste objektiivse põhjuseta muutmine hanke käigus ei ole seaduslik. See on nii, et tagada kõigile hankel osalevatele ettevõtetele võrdsed võimalused.
