Kaitsepolitseiameti pressiesindaja Harrys Puusepa sõnul on nende kohustus kas valitsust või mõnda ministeeriumi sellistes küsimustes konsulteerida eesmärgiga välistada oht riigi julgeolekule. Saaremaa läänerannikule plaanitava Saare Wind Energy meretuulepargi hoonestusloa menetluses oli selle aluseks veeseadus.

Kuigi sellised hinnangud on riigisaladusega kaitstud ja selle sisu pole Kapol võimalik avaldada, ütles Puusepp, et ohu kahtluse tuvastamisel hindavad nad asjaolusid laiemalt. „Küsimus ei ole pelgalt konkreetsetes inimestes ja kas nemad võivad ohtu kujutada või mitte,” märkis Kapo pressiesindaja.

„Mis võib riigi julgeolekut ohustada? Üldisemalt öeldes on selleks aspektid, mis on seotud sellega, kes on võimalikud rahastajad ning mis on nende motiivid,” lisas Puusepp. Kui see on teadmata või segane, mis rahaga tegemist on, kas võib olla rahapesu või muud hämarad asjaolud, siis tekivad paratamatult kahtlused.

„Iseäranis, kui raha võib pärineda näiteks Venemaalt, kus vaba turumajanduse reeglid ei kehti samamoodi nagu vabas maailmas ning raha või rahastajad võivad olla seotud Kremliga ning selle agressiivsete välispoliitiliste ambitsioonidega,” põhjendas Puusepp.

Ta ütles ta, kuivõrd kahtluste korral on kaitsepolitsei eesmärk eeskätt ohte riigi julgeolekule ennetada, siis selleks informeerime nendest ka valitsust. „Rõhutame üle, et ennetamisel me kasutame sõnu nagu „võib“ ja „ ohu kahtlus“. Konkreetsema ohu korral on küsimus juba ohu tõkestamises,” lausus Puusepp.

Saaremaa läänerannikule 100 tuulikuga 600MW meretuulepargi arendaja Saare Wind Energy andis hoonestusloa taotluse sisse 2015. aasta aprillis. Kuigi valitsus pole seni selle osas selget otsust teinud, algatas majandusministeerium eelmisel nädalal eelnõu hoonestusloast keeldumiseks Eesti julgeolekut puudutavatel alustel.

Saare Wind Energy osanike Veiko Väli ja Kuido Kartau kinnitusel pole neil plaanis Venemaa ega ühegi teise Eesti-vaenuliku riigi raha meretuulepargi arendamisse kaasata. Osaluse kohta on pakkumisi tulnud nii Suurbritanniast kui ka Saksamaalt. „Esimene oli Hiina, aga Hiina puhul me teame, et mitteametlik seisukoht on, et energeetikasse nad ei tule. Keegi ütles, et Vene raha – no ei ole,” lausus Veiko Väli.

Arendajate sõnul võib tänaseks 1,3 miljardit maksva projekti realiseerumise korral selle omanikuks saada nii mõne tuulikutootja finantsfirma kui ka sellised suurfirmad nagu Microsoft või IKEA, kes viimasel ajal otsivad võimalusi taastuvenergiasektoris rohkem kaasa rääkida.

Küll aga ütles Väli, et nad ei saa enne kellegagi rahastuse osas läbirääkimistele asuda, kui neil pole veel midagi vastu pakkuda.