Karistusregister muutub tööandjale avatuks
Ministeeriumi teatel ei muutu piiramatult avalikuks mitte kogu karistusregistri info. Endiselt on piiratud juurdepääsuga alaealiste ja alla 200 euro jäävate väärteokaristuste andmed, samuti karistusregistri arhiiv.
Päringut saab esitada inimese täisnime ja isikukoodi alusel. E-toimiku vahendusel tehtavad päringud sarnanevad oma olemuselt muude isikute kohta tehtavate päringutega ja neile kohaldub elektroonilise päringu tasu. Ühekordne päring avaliku e-toimiku süsteemi kaudu maksab kuni 4 eurot.
Vastavalt karistusregistri seadusele on volituse alusel tehtud päringud päringutasuta. Kui töövõtja volitab e-toimiku keskkonnas tööandja esindajat (nt personalitöötajat) päringut tegema, siis saab tööandja kontrollida isiku tausta e-toimiku süsteemis tasuta. Volitus võimaldab tööandjal saada töövõtja kohta rohkem andmeid kui hariliku tasulise päringuga.
Päringuid saab teha ühekaupa, mis välistab masspäringud või otsingud kindla paragrahvi alusel. Iga päringu kohta jääb jälg – igaüks võib järele uurida, kes on tema andmeid karistusregistrist vaadanud.
Andmed muutuvad 1. jaanuarist 2012 avalikuks seoses karistusregistri suundumisega Siseministeeriumi juurest Justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Erinevalt varasemast ei ole karistusregister enam eraldi infosüsteem, vaid e-toimiku süsteemi üks osa, mida haldab Justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskus.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul on jõustunud kohtulahendid seaduse kohaselt avalikud, mistõttu puudub mõistlik põhjendus piirata samade otsuste andmetele juurdepääsu karistusregistris.
„Väärteo- ja kriminaalmenetluse jõustunud lahendid ei ole seaduse järgi delikaatsed isikuandmed ning seadus kohustab neid avaldama. Seega ei ole kuidagi põhjendatud, et jõustunud kohtuotsus on avalik, kuid juurdepääs samale teabele karistusregistris aga enam mitte,” märkis justiitsminister.
Registri avalikkuse juures rõhutas minister kuriteoennetuse momenti. „Näiteks saavad lapsevanemad lihtsamalt kontrollida oma lapsega kokku puutuvate inimeste tausta,” rääkis Michal. „Samal ajal väljastatakse alaealiste isikute andmeid ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras.”
Endiselt kehtivad juurdepääsupiirangud karistusregistri arhiiviandmetele. Samuti ei muutu avalikuks ühekordsed väärteokaristused, mis on väiksemad kui 50 trahviühikut, selgitas minister.
Registrite ja infosüsteemide keskuse direktori Mehis Sihvarti sõnul saab igaüks enda kohta käivat infot küsida läbi avaliku e-toimiku piiramatult ja tasuta. Samuti saavad pärida lapsevanemad tasuta oma alaealiste laste kohta käivat infot.
„Kui andmeid soovitakse saada kirja või e-posti teel, siis on isikul õigus saada enda ja seaduslikul esindajal alaealise kohta andmeid tasuta üks kord aastas. Iga järgmise päringu puhul tuleb tasuda riigilõiv 3,19 eurot. Teisele isikule, näiteks tööandjale on võimalik teha volitus enda andmete tasuta pärimiseks,“ selgitas Sihvart.
Karistusregistri ülevõtmise käigus läbisid karistusregistri andmed põhjaliku auditi. „Kuna auditi tulemusel selgus, et suur osa andmeid vajab käsitsi ülekontrollimist ja n-ö automaatselt pole infot võimalik üle kanda, siis tuleb vähemalt järgmisel aastal arvestada sellega, et oma päringule ei pruugi kohest vastust saada. Et vältida olukorda, kus kogemata väljastatakse infot näiteks mõne süüteo kohta, mis peaks olema juba arhiveeritud, kontrollitakse enne väljastamist kõik andmed käsitsi üle,“ rääkis Sihvart.
Kogu Siseministeeriumilt ülevõetav registri andmestik loodetakse põhjalikult üle vaadata ja korda teha aasta jooksul. Selleks eraldatakse RIK-ile justiitsministeeriumi eelarvest ligi 200 000 eurot lisaraha, andmete kontrollimise ja korrastamisega hakkab igapäevaselt tegelema kuni 20 inimest.
