Karm hinnang Rail Balticule: prognoosid on liiga optimistlikud ja majanduslikult ei pruugi see elujõuline olla
2013. aastal leppisid ELi liikmesriigid kokku, et TEN-T põhivõrk valmib 2030. aastaks. Võrgu oluline osa on piiriülesed transpordiprojektid, mille eesmärk on parandada ühendusi liikmesriikide võrkude vahel üleeuroopalise transpordivõrgu koridorides.
Audiitorid uurisid, kas ELi põhivõrgule piiriülest mõju avaldavate suurte projektide (kiirteede, raudteede ja veeteede) ehitamine oli hästi kavandatud ja tõhusalt rakendatud. Nad kontrollisid kaheksat ELi rahastatud megaprojekti kogumaksumusega 54 miljardit eurot (sh 7,5 miljardit eurot ELilt), mis ühendavad 13 liikmesriigi transpordivõrke: Austria, Belgia, Balti riigid, Taani, Prantsusmaa, Soome, Saksamaa, Itaalia, Poola, Rumeenia ja Hispaania.
Kõigi uuritud megaprojektide puhul viibis ehitamine märkimisväärselt (keskmine hilinemine 11 aastat), seades ohtu üheksast rahvusvahelisest koridorist viie tõhusa toimimise. Nende halbade tulemuste peamine põhjus oli see, et projektid olid sageli riikide vahel halvasti koordineeritud. Liikmesriikidel on oma investeerimisprioriteedid ja planeerimismenetlused ning nad ei toeta piiriüleseid projekte või investeeringuid riikidevahelistesse koridoridesse alati sama palju kui riigisiseseid investeeringuid. Samuti ei edene projektide rakendamine mõlemal pool piiri alati samas tempos. Seni ei ole komisjon kasutanud tema käsutuses olevaid piiratud õiguslikke hoobasid, et jõustada ELi tasandil kokkulepitud prioriteete liikmesriikides, kes ei suuda ajakavast kinni pidada.
„Üleeuroopalise transpordivõrgu põhikoridoride õigeaegne rajamine on otsustava tähtsusega ELi poliitikaeesmärkide saavutamiseks, majanduskasvu ja tööhõive toetamiseks ning kliimamuutustega võitlemiseks," ütles aruande eest vastutav Euroopa Kontrollikoja liige Oskar Herics. „Paljude ELi transpordi suurprojektide valmimise kiirendamiseks tuleks teha täiendavaid jõupingutusi, kuna need projektid on olulised parema ühendatuse tagamiseks kogu Euroopas ja võrgust tuleneva kasu õigeaegseks saavutamiseks."
Aja jooksul on kaheksa suurprojekti maksumus suurenenud rohkem kui 17 miljardi euro võrra (47%). Sageli on see tingitud muudatustest projektide ülesehituses ja ulatuses ning ebatõhusast rakendamisest. Kõige rohkem suurenes Seine'i-Nord Europe'i kanali projekti (osa Seine-Scheldti ühendusest) maksumus, mis peaaegu kolmekordistus. Rumeenias täheldasid audiitorid, et kiirtee A1 üks uus lõik ei olnud kasutuses ja kaks lõiku olid valesti ühendatud. See tõi kaasa raha ebatõhusa kasutamise ja raiskamise.
Audiitorid tuvastasid ka puudusi liikmesriikide tasuvusanalüüsides nende mitme miljardi euro suuruste investeeringute kohta: liiklusprognoosid olid liiga optimistlikud ja mõned projektid ei pruugi olla majanduslikult elujõulised. See kehtib eelkõige Rail Baltica liini ja Fehmarni väina püsiühenduse raudteelõigu kohta, kus on liiga vähe reisijaid. Audiitorid märkisid ka, et komisjon ei hinnanud ehituslikke tingimusi enne ELi rahaliste vahendite andmist sõltumatult, lähtudes võimalikust reisijate- ja kaubaveomahust.
Komisjoni järelevalve põhivõrgu valmimise üle liikmesriikides ei ole vahetu ja seda tuleb tugevdada. Komisjonil puudub spetsiaalne talitus, mis annaks liikmesriikidele eksperdiabi selliste suurte projektide juhtimisel, ning tal puudub ülevaade tehtud edusammudest. Sellest hoolimata astus komisjon hiljuti sammu tõhusama järelevalve ning edusammude jälgimise suunas, määratledes projektide kavandatud väljundid rakendusotsustes.
