Karm konkurents: riigid võistlevad tarkade tudengite meelitamise pärast

 (13)
Hiina tudeng. Foto on illustratiivne.
Hiina tudeng. Foto on illustratiivne.Foto: Karin Kaljuläte

Välistudengite huvi on riikidele oluline ning konkurents tarkade õppurite meelitamises kasvab. Riikide konkurentsivõime säilitamiseks ja tõstmiseks on oluline, et kvalifitseeritud ja haritud inimesed jääksid riiki tööle.

Soome Riikliku Haridusagentuuri informatsiooni ja analüüsi vanemnõunik Irma Garam lausus tänasel Rändekonverentsil, et Soome jaoks on see temaatika oluline ning seotud laiema aruteluga vananeva ühiskonna, oskustööliste sissetoomise ning ühiskonna konkurentsivõimelisemaks muutmise teemal.

Garam tõdes, et Soomes ei räägita mitte välistudengite migratsioonist, vaid mobiilsusest. Kuigi sisuliselt räägitakse ühest ja samast asjast, jätab sõna mobiilsus ka tudengitele endile parema mulje.

Välistudengite arv on Soomes kõvasti kasvanud. Kui aastal 2004 oli neid alla 10 000, siis nüüdseks on nende arv kerkinud 20 000ni, mis moodustab 7% kõikidest tudengitest.

Lõviosa ehk 75% Soome välistudengitest on pärit väljastpoolt Euroopa Liitu.

Sama trend valitseb ka Eestis.

Sihtasutus Archimedes välisturunduse agentuuri juhataja Eero Loonurm kinnitas, et ka Eestis on kraadiõppe välistudengite arv viimase kümne aastaga viiekordistunud. Kui aastal 2008 oli meil 908 välistudengit, siis aastal 2018 5047. „Selle nimel on tehtud palju tööd,“ tõdes ta.

Seotud lood:

Kokku õpib meie kraadiõppes tudengeid 125 maailma riigist. Sarnaselt Soomele ning Rootsile on ka meil suurem osa tudengitest pärit väljastpoolt Euroopa Liitu.

Tudengitest 38% on pärit Euroopa Liidust, kuid Soome välja jätame, siis on EList pärit kraadiõppe tudengeid vaid 10,4%.

Eesti ülekaalukalt suurim välistudengite lähteriik on Soome. Nii õpib sel õppeaastal Soomest pärit tudengeid kraadiõppes 1395, Venemaalt pärit tudengeid 378 ning Nigeeriast 269. Euroopa Liidu riikidest on pärit 1919 kraadiõppe tudengit.

Riikide osakaalud on muutunud. Kui 2012. aastal moodustasid Soomest tudengid välistudengitest 49%, siis täna ainult 28%. Venemaa tudengeid on 7%. Nigeeriast pärit tudengeid on ainult 5% ehk iga 20. kraadiõppe tudeng.

Õppemaksu kehtestamine vähendas uute tudengite tulekut

Alates 2017. aastast kehtestati Soomes tudengitele õppemaks ning sellel oli uute välistudengite tulekule suur mõju. Nii kukkus väljastpoolt Euroopa Liitu pärit uute tudengite arv 35%. Seevastu Euroopa Liidiust pärit tudengite arv kasvas 30%.

Õppemaksu kehtestamise aastal kukkus bakalaureuse uute tudengite arv varasemalt 2753-lt 2277-le ning magistriõpingute uute tudengite arv varasemalt 2316-lt 1464-le.

Sarnane mõju oli ka Rootsis, kus kuni 2011 aastani oli kõrgharidus kõikidele tasuta, kuid sellel aastal olukord muutus. Tudengikandidaatidel tuleb tasuda 90 eurot taotlustasu ning kolmandate riikide tudengitele on aastane õppemaks 5000- 25 000 eurot.

Uppsala Ülikool haridusosakonna teadusassistendi André Bryntessoni sõnul tulevad õppima umbes pooled selleks soovi avaldanud. Osalt mängivad selles tema sõnul rolli Rootsi karmid migratsioonireeglid ning bürokraatia. Kuna elamisloa taotlemine võtab kaua aega ning ka majanduslikud barjäärid on üsna tõsised, siis valivad tudengikandidaadid tõenäoliselt õppimiseks teise riigi, kus asjaajamine käib kiiremini.

Kas välistudengid jäävad riiki tööle?

Irma Garami sõnul on Soome jääjate osakaal suhteliselt suur. Aastal 2016. töötas kolm aastat pärast lõpetamist Soomes kas täis või osaajaga veidi vähem kui pool välistudengitest. Kolmandik lõpetanutest oli riigist lahkunud, kuid usutavasti on neid tegelikult rohkem ja kõik ei ole sellest teavitanud.

Samas möönis ta, et ei ole teada, kas välistudengid teevad pärast lõpetamist Soomes erialast tööd või on näiteks tööl toitlustusasutustes või taksojuhtidena.

Bryntessoni sõnul jääb Rootsi tööle 20% lõpetanud välistudengitest.