Karmen Turk: riigikohus andis ajakirjandusele kindlust täita „vahikoera“ ülesannet
Äripäeva kohtuvõit LHV üle annab ajakirjandusele kindlustunnet kajastada ka „hallis“ tsoonis olevaid teemasid, kommenteeris tänase riigikohtu otsuse olulisust majanduslehte esindanud vandeadvokaat Karmen Turk advokaadibüroost Triniti.
Riigikohtu määruse alusel mitte menetleda LHV Pank AS ja LHV Pensionifond AS lõppes viimaste hagimenetlus Äripäev AS vastu. Jõusse jäi Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega jäeti hagi rahuldamata ja kõik kulud hagejate kanda. Tegemist on tähelepanuväärse meediavaidlusega Eestis.
Kohus eristus senisest Riigikohtu praktikast, kus avaldaja kohustuseks oli tõendada mistahes faktiväite tõelevastavust absoluutsel skaalal „tõene-väär“. Selline kohustus oli avaldajal igal juhul, kui kaebuse esitaja leidis, et tema kohta on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Tõesuse tõendamine on grammatilise seaduse lugemise puhul ainsaks õigusvastasust välistavaks asjaoluks.
See tähendas, et mistahes juhtudel, kus avaldaja (kas isik või meediaväljaanne) ei olnud võimeline tõendama enda väidet, pidi jääma see avaldamata, seda olenemata kaudsete või vihjavate tõendite ja loogilise mõtlemise argumentidele. Veelgi enam – pööramata igasugust tähelepanu ajakirjandusvabaduse argumendile ja selle vägagi laiale sisustamisele Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt viimase kümnendi vältel.
Ja see on tähelepanuväärne. Nimelt - vaidluse all olid erinevad artiklid, mis keskendusid õigussuhtele, mis on igakülgselt kaitstud pangasaladusega. Äripäeva ajakirjanik oli teinud vastaval teemal aga põhjaliku eel- ja uurimistöö ja toimetus otsustas avaldada vägagi põhjendatud kahtlused teatud tehingute kohta.
Ringkonnakohus nõustus Äripäeva „tõenäosusele“ tuginevate argumentidega ja leidis, et on võimalik faktiväite tõepärasust hinnata ka kaudsete asjaolude põhjal, mis kinnitavad teatud asjaolude olemasolu. See annab ajakirjandusele kindluse täita oma „vahikoera“ ülesannet, sest võimaldab kajastada konfliktsituatsioone ning „hallis“ tsoonis olevaid teemasid ka ilma tsiviilvastutuse kirve ohuta kaela kohal.
Teiseks lähtus kohus selgelt justnimelt ajakirjandusvabaduse põhjendustest. Nimelt sellest, et õige on see, et ajakirjandus peab edastama õiget ja objektiivset informatsiooni, kuid teatud juhtudel ei ole võimalik ajakirjanikul tõendada otseste tõenditega kõiki asjaolusid, millele tema poolt avaldatu tugineb. Konflikti lahendamiseks kaalus kohus võlaõigusseaduses sätestatud „tõesuse tõendamise kohustust“ ning avalikkuse huvi saada informatsiooni avalikkusele põhjendatult huvi pakkuval teemal. Antud juhul leidis kohus viimase olevat nn tugevama õiguse.
Lisaks tunnistas kohus, et ajakirjanikul on õigus teha oma majandus- ja õigusalaste teadmiste pinnalt järeldusi asjaolude ja seoste kohta. Senine kohtupraktika kaldus teises suunas – et iga selline järeldus kvalifitseerub (vähemalt kaudselt) faktiväiteks ning seega vajab selle tõesus tõendamist.
Sündinud pretsedent kinnitas, et selline ajakirjaniku enda järeldus on väärtushinnang, mis on kooskõlas tegelikkuses asetleidnud sündmustega ning ei vaja seega tõendamist ega põhjendamist.
Riigikohus ei võtnud menetlusse LHV hagi Äripäeva vastu ja seega jõustus Tallinna ringkonnakohtu otsus jätta LHV hagi Äripäeva vastu rahuldamata.
8. oktoobri kohtumäärusega otsustas riigikohus jätta menetlusse võtmata AS LHV Panga ja AS LHV Varahalduse kassatsioonikaebuse nende hagis AS Äripäeva vastu. Jõusse jäi seega Tallinna ringkonnakohtu juunikuine otsus jätta rahuldamata LHV hagi Äripäeva vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Ringkonnakohus tegi vastupidise otsuse Harju maakohtu otsusele, sest maakohtus oli võidukas LHV.
Riigikohus jättis määrusega LHV kanda kassatsiooniastme menetluskulud, samuti jättis ringkonnakohus poolte varasemad menetluskulud LHV kanda.
Loe pikemalt Äripäevast.
