Kartell – telefonikõne konkurendile
Noorte ja kenade riigiprokuröridega asustatud juugendvilla Tallinnas Wismari tänaval võib muutuda ettevõtjatele justkui Blocksbergi mäeks. Varem süütuna tundunud mõttevahetus hindade konkurendiga kooskõlastamise üle teeb ettevõtjast nüüd kurjategija.
Ilmselt hakkavad tänavu kevadel kehtima seadusemuudatused, millega luuakse kartellide vastu võitlemiseks nn leebusprogramm: kartellikokkuleppe teinud ettevõtja vabastatakse süüdistusest, kui ta teatab kuriteost esimesena. „On indikatsioone, et ettevõtjate seas oodatakse leebusprogrammi rakendumist,” ütleb riigiprokurör Triin Bergmann. „Konkurendid jäävad isegi kokkuleppeid sõlmides konkurentideks. Kunagi pole teada, kes esimesena otsustab kartellilepet hoopis konkurendi kahjustamiseks kasutada.”
Jaanuaris avalikkust vapustanud kartellisüüdistused varem laitmatu mainega ettevõtjate vastu kujutavad prokuröride hinnangul endast kõigest suure laviini algust. „Riigihanked ja Euroopast pärit raha jagamine näitab märke ettevõtjatevahelistest kuritegelikest kokkulepetest,” kinnitab Bergmann.
Kartellikokkulepete paljastamine on Eestis uus nähtus. Enamik ettevõtjaid, kellele langes konkurentsikuriteo kahtluse vari, kinnitavad jumalakeeli, et nad on puhtad ja süütud nagu värskelt sadanud lumi. Võib-olla on neil õigus. Kuid enamik eestlasi on vahel tundnud, et mõne toote või teenuse hind püsib konkureerivatel ettevõtetel ühtmoodi ebaloomulikult kõrge, ehkki näiteks maailmaturu märkide järgi peaks odavnema.
Kuidas aga saada jälile kartellikokkulepetele, mida tavaliselt allkirjade ja pitseritega ei kinnitata? Enamik kartellileppeid tehakse telefoni teel, kuid kasutatakse ka elektronkirju.
Möödunud aastal jahvatas riigiprokuratuur läbi ja saatis kohtusse viis kartellikuriteo kahtlusega juhtumit, konkurentsiamet on uurinud 11 juhtumit. Seda on liiga vähe, et üldistada, kuid mõned iseloomulikud jooned hakkavad ilmnema.
Eesti esimene kartellikuritegu paljastati viisil, mis kinnitab prokuröride ootust uue leebusprogrammi suhtes: ettevõtjad hakkavad ebaseaduslikku tehingut pakkuvate konkurentide peale ise kaebama.
Eesti esimene kartellikuritegu
Sajandi algusaastatel, kui transiidiäri näis Eestis olevat üks tulutoovam tegevus, lahvatas terav vastasseis Eesti Raudtee ja Venemaa transiidiettevõtte Severstaltransi vahel. Severstal-transi firmad kuulusid Eesti Raudtee suurimate klientide hulka, kuid Vene ettevõte soovis kontrollida ka märkimisväärset osa raudteevedudest ja sealt teenitavast tulust. Eesti Raudtee ja Severstaltransile kuulunud raudteefirma Spacecomi vahel puhkes leppimatu kohtulahing infrastruktuuri kasutamise tasu pärast.
2004. aasta kevadel kadus Spacecomi juht Oleg Ossinovski korraga jäljetult. Äripartnerid ei teadnud Ossinovski asukohta, õiguskaitseorganid aga keeldusid kommenteerimast. Selgus, et välisreisilt naasnud mehe randmete ümber ragisesid kaitsepolitsei käerauad. Neli aastat hiljem jõustus kohtu määratud karistus: konkurentsikuriteos süüdi mõistetud Ossinovski pidi maksma 140 000 ja AS Spacecom pool miljonit krooni trahvi. Süüdistuskokkuvõtte järgi tegi Ossinovski Eesti Raudtee toonasele juhile Riivo Sinijärvele ettepaneku jagada kaubaveoturg omavahel ära, et siis tõsta veoteenuste hindu kaks korda.
Tavaliselt uurib kartellikahtlusi konkurentsiamet, kes kahtlusaluseid raudu ei pane – nii karmiks kohtlemiseks pole selle kuriteoliigi puhul üldjuhul vajadust.
Toona Ameerika-Eesti erakapitalile kuulunud Eesti Raudtee juhid tundsid Kremli võimusidemetega Severstaltransi ees tõenäoliselt nii suurt hirmu, et otsisid toetust kaitsepolitseilt. Ilmselt aitasid riigi jälitusasjatundjad Ossinovskile lõksu seada, muutes ettevõtjate läbirääkimiste ruumi varjatud telestuudioks.
Viiest värskest kartellikokkuleppe juhtumist joonistuvad sarnaste asjaolude poolest välja kaks: Liviko viinakartelli süüdistus ja Cleanaway-Veolia tänavakoristuskartelli süüdistus.
Mõlema ettevõtte juhid eirasid Itaalia juhtimisklassiku Machiavelli ühte olulisemat nõuannet, mida rahvapäraselt võiks kokku võtta nii: ära silita kärnast koera.
Liviko juht Janek Kalvi ja Veolia juht Argo Luude tõusid esiplaanile, sest pidasid telefoni teel läbirääkimisi konkurentidega, keda uurimisorganid samal ajal muude kuriteokahtluste pärast pealt kuulasid.
Ausalt makse maksval Livikol läks kops üle maksa, sest Offex häiris turgu ebaloomulikult odava viinaga. Kui odavaim pooleliitrine viin võis aasta tagasi jaekaubanduses maksta 59,90 krooni, siis Offexi viinapudelit müüdi 57 krooniga. Odava viina ostjad on väga hinnatundlikud ja valivad teise viinamargi isegi siis, kui see on vaid 50 senti odavam.
Kalvi ähvardas maksupettuse abil turgu solkiva konkurendi politseisse kaevata, kuid ei teinud seda. Offexi juht Igor Zavizion pöördus pärast ähvardust ühe kaupluseomaniku poole, kes viina hinda kohe ka tõstis. Uurijad salvestasid telefonitsi peetud läbirääkimised, sest kuulasid Zavizioni kõnesid maksupettuse paljastamiseks salaja pealt. Ausa mehena tuntud Kalvi sai kartellisüüdistuse kaela, ehkki arvas, et viibutas pahategija poole üksnes sõrme.
Luude üritas nelja Tartu puhastusfirma vahel luua kokkulepet, mis pressiks linnavalitsuselt välja võimalikult kõrge tasu tänavate koristamise eest, jagades ühtlasi Tartu kaks tänavapuhastuspiirkonda salaleppega turuosaliste vahel. Näiteks Tartu idapiirkonna tänavate koristamine oleks kartelli õnnestumise korral läinud üle kümne miljoni krooni võrra kallimaks kui konkurentsis tekkinud hind, ligi 50 miljonit krooni.
Kartellikokkulepe kukkus läbi, sest puhastusfirmad Jaaksoni Linnahooldus ja Teho ei läinud liimile.
Salaplaan tuli välja, sest Luude helistas Tänavapuhastuse aktsiaseltsi juhile Vello Kingile, keda uurimisorganid võisid pealt kuulata seoses Pärnu linnapeale Mart Viisitammele altkäemaksu maksmise kahtlusega.
Luude seisab nüüd valiku ees, kas minna avalikule kohtuprotsessile või saavutada prokuröriga mõõdukat trahvi sisaldav kokkulepe. Luude kokkuleppega muutuks ennast altkäemaksusüüdistuse vastu kaitsev Kink kohtu silmis kuriteoregistriga tegelaseks.
Kaebasid need, keda pigistati
Eesti teedeehitus lõhnab päris kindlasti pigi, kuid prokuröride hinnangul veelgi hullemini kartelli järele.
Kagu teedevalitsus kuulutas 2007. aasta novembris välja riigihanke ligi 15-kilomeetrise Leevaku-Võõpsu teelõigu ümberehitamiseks. Riigihankele laekunud seitsme pakkumuse seast torkasid silma AS-i Turgel Grupp ja Destia OY ühispakkumus ning AS-i KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec ühispakkumus. Pakkujad pidid nimetama hinnad rohkem kui kahesajast reast koosnevas tööde loendis. Mõlema ühispakkumuse 219-st loetletud tööst erines hind vaid seitsmel. Selle tõttu oli sarnane ka pakkumuste lõpphind, mis erines veidi üle ühe protsendi – AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec nimetasid tööde koguhinnaks 106,9 miljonit krooni ning AS Turgel Grupp ja Destia OY 108,4 miljonit krooni.
Kagu teedevalitsus kõrvaldas sarnased pakkumused esitanud ettevõtted riigihankelt ning teatas kokku-mängukahtlusest konkurentsiametile. AS-i Turgel Grupp ja Destia OY suhtes lõpetati kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu. Uurimine selgitas, et kartellikokkuleppe algataja oli KPK Teedeehitus ning ainulaadse erandina järgnes elektronkirjade teel peetud läbirääkimistele ka allkirjastatud koostööleping.
Kohtusse on jõudnud mullu suvel riigiprokuratuuri algatatud kriminaalmenetlus, mis käsitles rehviliidupoolset konkurentsi kahjustavat tegevust. MTÜ Eesti Rehviliit on rehvide sissetoojate, edasimüüjate ja protekteerijate loodud ühing, kelle põhitegevus on vanade rehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamine.
Eelmisel aastal soovis rehviliit moodustada kartelli kolme autotöökoja vastu, kes hoidusid rehvide taaskasutamise tasust. Ühing pöördus 55 transpordi-, heakorra- ja muu ettevõtte poole kirjaga, et need ei ostaks rehve Valgamaa ettevõttelt Vallai, Jupiter Plusilt Pärnus, samuti Tallinnas ja veel kolmes linnas tegutsevalt Oscarrehvidelt.
Prokuratuur asus seisukohale, et rehvide taaskasutussüsteemist hoidumine on paha, kuid rehviliit kasutas olukorra klaarimiseks ebaseaduslikku meetodit – püüdis piirata konkurentsi.
Riigihangete kõrval kujutab libedat teed ka Euroopast pärit abiraha taotlemine ja jagamine.
Jõgeva maavalitsus soovis Norrast pärit abirahaga koostada maakonna arengukava. Ametnike arvates sobis arengukava koostajaks Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskus. Et tulemus soovikohaselt läbi läheks, määrati sama arenduskeskus arengukava tellimiseks riigihanget korraldama. Arenduskeskus saatis kutsed kolmele ettevõttele, kellest ükski polnud osalemisest huvitatud.
Ilma võistupakkumiseta oleks abiraha tuulde lennanud. Arenduskeskuse juht Katrin Rajamäe pöördus koostööettepanekuga BDA Consultingi kaastöölise Anne Randmeri poole, et too esitaks oma ette-võtte nimel fiktiivse pakkumuse. Tõenäoliselt lootis mänguga kaasa läinud konsultatsioonifirma töötaja, et mõnel järgmisel konkursil saab ta ise eeliskohtlemise osaliseks.
Asi tuli ilmsiks, sest ettevõtte hea nime eest hoolt kandev BDA Consultingi juht polnud mustast tehingust huvitatud ning tegi juhtumi Eesti konsultantide assotsiatsiooni kaudu avalikuks.
Tallinna ringkonnakohtu jõustumata otsus määras Katrin Rajamäele 200 000 krooni suuruse ja Anne Randmerile 11 000 krooni suuruse trahvi.
Raskeks rikkumiseks peetakse konkurentide vahel kokkuleppe saavutamist, otsuse tegemist või koos-kõlastatud tegevust, millega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud kauplemistingimused, piiratakse tootmist, teenindamist, kaubaturgu, tehnilist arengut või investeerimist, jagatakse kaubaturgu või varustusallikat, piiratakse kolmanda isiku pääsu kaubaturule või püütakse teda sealt välja tõrjuda.
Kergem rikkumine on konkurentsi kahjustav koostöö, sealhulgas vertikaalsed kokkulepped, kooskõlastatud tegevus, mille eest saab juriidilist isikut karistada rahatrahviga ja füüsilist isikut rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Kartellidevastaseks võitluseks võetakse prokuröride relvastusse nn leebusprogramm. Kui osaline teatab esimesena konkurentsiametile konkurentsi kahjustavast koostööst või esitab esimesena olulised tõendid õigusrikkumise kohta, koheldakse teda leebemalt või isegi vabastatakse karistusest täielikult. Leebusprogrammi tingimuste täitmise üle otsustab prokuratuur.
