Kartellilepe tõi Securitasele ja Pristisele rahalise karistuse
Kohus määras Securitasele konkurentsi kahjustava kartellileppe sõlmimise eest kokkuleppemenetluse korras 20 000 euro suuruse rahalise karistuse. Sama karistuse sai ka Pristis, kellele kohus andis võimaluse tasuda see ositi kümne kuu jooksul. Samuti tuleb mõlemal firmal tasuda riigi tuludesse sundraha ja hüvitada menetluskulud, kirjutas BNS.
Securitas Eesti juhiabi Annika Karindi kinnitusel ei tunnistanud Securitas ennast talle esitatud turgude jagamise süüdistuses süüdi ja ka kokkuleppemenetlus ei nõua süü omaks võtmist. "Securitase seisukohast vaadatuna oli tegemist alltöövõtulepingu punkti ebaõnnestunud sõnastusega, mis jättis kahtepidi tõlgendamise võimaluse. Ühtegi turgude jagamise kokkulepet Pristisega praktikas realiseerunud ei ole ja klientidele ei ole sellega kahju tekitatud. Selline on olnud ka riigiprokuratuuri ametlik seisukoht läbiviidud kriminaalmenetluse raames," märkis Karindi.
Tema sõnul otsustas Securitas kokkuleppemenetluse kasuks pragmaatilistel kaalutlustel. "Riigiprokuratuuriga sõlmitud kokkuleppe ja Harju maakohtu otsuse kohaselt on tasumisele kuuluv trahv 20 000 eurot. Lõpetuseks võib märkida, et kui kartellikokkulepe oleks ka sisuliselt aset leidnud ja sellega oleks kahjustatud tarbijate huve, ei oleks riigiprokuratuur ega Harju maakohus nõustunud sellise trahvisummaga, arvestades siinjuures võimalikke karistusmäärasid," lisas Karindi.
Eeluurimisel kogutud andmetel sõlmis Securitas Eesti 2009. aasta 24. aprillil Pristisega kirjaliku kokkuleppe, milles lepiti kokku, et ühelgi kokkuleppega ühinenud ettevõtjal ei ole ilma teise poole nõusolekuta õigust osutada turvateenuseid kliendile, kellel on olemas kokkuleppes nimetatud turvateenuste ostmiseks leping kokkuleppe teise poolega.
"Nimetatud kokkuleppe tulemusena jagasid turvateenuste pakkujad omavahel ära turvateenuseid ostvaid kliente, piirates klientide vabadust valida ise endale turvateenuste pakkujat ja turvateenuse pakkuja vabadust pakkuda teise turvateenuse pakkuja klientidele teenuseid. Sellega rikkusid firmad konkurentsiseaduses sätestatut, mille kohaselt on keelatud kaubaturu jagamine," ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja.
Eeluurimisandmetel pani Pristis 2009. aasta oktoobrist kuni 2010. aasta 21. jaanuarini toime ka konkurentsi kahjustavate kokkulepete sõlmimise katseid, tehes teistele äriühingutele ettepaneku kirjalike kokkulepete sõlmimiseks, mille kohaselt kokkuleppega ühinenud ettevõtjal ei ole ilma teise poole nõusolekuta õigust osutada turvateenuseid kliendile, kellel on olemas kokkuleppes nimetatud turvateenuste ostmiseks leping kokkuleppe teise poolega. Kuna Pristiselt pakkumise saanud äriühingud ei nõustunud selle kokkuleppe sõlmimisega, jäi kuritegu katse staadiumisse.
Pristise sattumine kriminaaluurijate huviorbiiti sai avalikuks juba 2010. aasta jaanuaris.
Tänavu veebruaris teatas turvafirma G4S, et riigiprokuratuur lõpetas 2010. aasta märtsis alustatud kriminaalmenetluse, mille raames uuris turvafirmade väidetavat hinnakokkulepete sõlmimist Tartu teeninduspiirkonnas. G4S-i teatel ei leitud menetluse käigus G4S-i ega turvakontserni töötajate poolt mingeid konkurentsiseaduse rikkumisi.
