Kartuli ja kapsa hind püsib suveni paigas
Aedviljast on suurima hinnatõusu teinud kapsas, mille kilo on kallinenud enam kui kolm korda.
“Häbi on poes käia,” ütles köögivilja kasvatava ja müüva AS-i Sagro juht Kalle Reiter. “Poes on kapsakilo hind tõusnud 17.50-ni. See näitab, et Eesti tootjatel on kapsas täielikult otsas,” lisas ta.
Reiteri sõnul määrab kapsa hinna hetkel täielikult importtoodang. “Ma ei tahaks uskuda, et hinnad veelgi kallimaks muutuvad. Pigem on hakanud olukord stabiliseeruma.”
Värske kurgi hind konkurentsis aga langeb. Reiteri sõnul hakkas Sagro pakkuma värsket kurki juba märtsis kilohinnaga 26-28 krooni. “Siis hakkas sisse tulema Euroopa Liidu toetusega Belgia värske kurk hinnaga 16-19 krooni kilo. See on järjekordne näide sellest, kuidas Eesti tootja põlvili lüüakse.”
Reiteri sõnul näitab hinnasõda, et Eesti riik tootja huvidega ei arvesta. “Kui Eesti tootjad on välja suretatud, siis vaevalt enam nii odavalt meile kaupa Euroopast sisse tuleb.”
MTÜ Eesti Kartul juhatuse esimees Kalle Hamburg ütles, et kartuli hind on püsinud juba mõnda aega stabiilsena ning järjekordset hinnatõusu oodata pole. Samas pole enne varajase värske kartuli müükijõudmist oodata ka märkimisväärset hindade alanemist. Hamburgi sõnul võiks kartul odavneda juuli alguses.
Kartuli hinna määrab praegu importkartul, mida tuuakse Soomest, Taanist ning Hollandist. “Soomes kartuli hind tõuseb, kuid ma ei usu, et hinnatõus meile jõuab. Muidu ei suudaks Soome kartul Taani ja Hollandi oma hinnaga konkureerida,” selgitas Hamburg.
Eesti tootjatel on Hamburgi sõnul kartulivarud nigelad. “Laheotsa talu on üks vähestest kes on teatanud, et tuleb järgmise saagini oma varudega välja,” lausus MTÜ Eesti Kartul juht.
Konjunktuuriinstituudi hinnangul pole eriti tõenäoline, et kartuli hind veel tõuseb. Kartuli kallinemine võrreldes eelmise aastaga võis teadurite arvates olla tingitud oodatust väiksemast saagist. Kuna ka Lätis oli eelmisel sügisel kesine saaks, viisid Eesti tootjad hea hinna ootuses toodangu Lätti. See põhjustas kohalikul turul varude vähenemise ja hinnatõusu.
Märtsis oli kartulikilo hind võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud Eesti turgudel 142 protsenti ehk 2,28 kroonilt 5,52 kroonini. Kauplustes tõusid hinnad aastaga 122 protsenti. Konjunktuuriinstituudi teatel saavutas kartulikilo kõrgeima hinna aprilli esimesel poolel. Kuu teisel poolel hind aga stabiliseerus ning kukkus märtsi tasemele.
Hamburg on varem öelnud, et sel aastal on oodata kartuli ületootmist, mistõttu selle hind peaks oluliselt langema.
Odavnenud on piim ja sealiha. Konjunktuuriinstituudi teadur Vilja Vähi lausus, et piima kokkuostuhind on aastaga langenud kümnendiku, jae-hind aga jäänud muutumatuks. “Kokkuostuhinna langus on tingitud sellest, et eelmisel aastal olid hinnad liiga kõrgeks aetud,” lausus Vähi.
Kuigi aprillis langes sealiha kokkuostuhind kümnendiku võrra, pole tõenäoline, et see kaupluste jaehinnas kajastub.
