Astoria-Casino. Kasukates mannekeenid liuglevad üle põranda. Kohal on veidike vasttärganud Eesti eliiti. Kasukaid esitleb Taani firma Mogens Alex Petersen AS, mis ostab Helsingi nahabörsilt ka Eestis toodetud nahku. Hästi lõhnastatud inimesed, valge vein koos krabisuupistega.

"Mulle ei meeldi karusloomakasvatamise vaenlased. Nad kannavad loomanahast saapaid ja tagisid, söövad liha ja samal ajal vehivad loosungitega, et loomi ei tohi kasvatada karusnaha saamiseks. Äärmiselt silmakirjalik," lausub Mogens Alex Petersen.

Ülilibe kõrvaltee kuskil Keila kandis. Karjaküla. Auto vingerdab. Lendan teelt välja. Sombune. Troostitu talvine vaade hiiglaslikule karusloomafarmile. Näljased kajakad tiirlevad selle kohal. Mees joob pargipingil viina. Sõidan kolme angaari juurde, kus asub Balti Karusnahk AS.

Nad kasvatavad loomi ise ja teevad teenustööd soomlastele. Hingemattev hais. Kolm naistöötajat venitavad nahku laudadele enne kuivatisse saatmist. Hetk hiljem joovad nad sealsamas kohvi. Nad on harjunud. Soomest tulevad külmutatud hõbe- ja sinirebaste toornahad. Karjakülas roogitakse nahalt rasv, siis puhastatakse nahad saepurus ning pargitakse Itaalia-Soome ühisettevõttes või viiakse tagasi üle lahe.

Anatoli Mustonen, Balti Karusnaha juhatuse esimees, juhib seda üritust juba kaheksandat aastat. Ta on töötunkedes ja sõidab Karjakülas väsinud Opel Senatoriga. Firmas on 46 töötajat, kontoris ainult kaks. Mustonen juhib tootmist, müüb nahku, lahendab loomade toidu probleeme ja suhtleb põllumajandusministriga.

1. jaanuaril jõustunud toiduseadus, veterinaarkorralduse seadus, loomatauditõrje seadus ja söödaseadus on temale tekitanud hulga probleeme. Naaritsa- ja rebasetoidu sisseostmine on muutunud väga bürokraatlikuks. Tuleb esitada proovid, saada sertifikaadid ja sisseostu load. See võtab kõik liiga kaua aega, aga Eestist ei ole piisavalt hea hinnaga (kroon kilogrammi eest) sööta saada.

Toiduseadus andis talle ka teise hoobi. Ta plaanis Soomest sisse tuua 4000 naaritsat, kuid esimese naaritsa pealt tuleb tasuda 450 krooni ja iga järgmise naaritsa pealt 145 krooni riigilõivu. Seda on liiga palju. Praegu on ühe looma tootmiskulud 300 krooni. Kahjuks sattus naarits toiduseadusega pullide, lehmade ja hobustega ühte kategooriasse.

"Sõnades teeb riik kõik majanduse edendamiseks, kuid teod on vastupidised," kommenteerib Mustonen. "Toimingud piiril lähevad järjest keerulisemaks."

Ametnik lausub: "Harjutame ärimehi euronõuetega. Kui need kõik korraga neile kaela kukutada, siis see lömastaks nad täiesti."

Karja pidev parandamine on ainus võimalus ellu jääda. Kogu Karjaküla kari pärineb Soomest, sest nende loom on konkurentsivõimeline. Karjaküla põhikarjas on 4000 naaritsat ja 3000 rebast.

Eestis 80ndatel kasvatatud rebane oli liiga niru ja enamik Eesti karusloomafarme on käinud paar korda pankrotis, seletab Mustonen. Balti Karusnahk AS põhineb Raku sovhoosi pankrotipesa jäänustel. Esimesed ostjad läksid pankrotti ja tulid teised.

"Soomes kasvatatud nahk oli kaks ja pool korda kallim kui Eestis kasvatatud. Küsimus on nii turustamisoskustes kui ka naha pikkuses, karva kvaliteedis ja värvis," ütleb Hiiumaal oleva karusloomafarmi Minkfox juht Margus Lepvalts. Seetõttu on ka neil käsil karja uuendamine.

Karusloomaäri on keeruline ja tsükliline. Aasia kriis, Vene kriis. Nahkade hind on kukkunud paar korda.

Venelased tahavad osta küll, aga nende hindadega ei tasu müüa. Seetõttu on hõberebaseturg peaaegu täielikult ära kadunud.

Mustonen on selles äris uustulnuk, kuid mitte Eesti mõttes. Kaheksa aastat kogemust tähendab Eestis soliidset staazhi. Varem töötas ta töödejuhatajana ehituses. Karusloomakasvatusse sattus siis, kui Raku sovhoos plaanis 90ndatel suuri investeeringuid, kuid läks teisiti. Raku sovhoosist sai Eesti esimesi suuri pankrotipesasid.


Balti Karusnahk AS

Näitajad: Käive üle 20 miljoni krooni. 1999. aastal kahjumis hindade kukkumise tõttu maailmaturul. Enamik toodangust eksporti.

Omanikud: Soome firma Norcar BSB AB 60 protsenti ja ülejäänud 40 neli eraisikut, sealhulgas kolm soomlast. Norcar BSB on vendade Lindenite poolt 1979. aastal asutatud firma.

Aasta käive 60 miljonit FIMi.

Norcar BSB kasvatab karusloomi ning toodab seadmeid karusloomakasvandustele ja muid tootmisliine. Norcar BSB Eesti toodab seadmeid karusloomakasvandustele.

Eestis on täna veidi alla kümne kasvanduse.

Paavo KANGUR