Kas 100 miljonit eurot maksutulu tuleb Lätist tagasi? Riik seda ei usu, alkotootjad aga küll

 (124)
Kas 100 miljonit eurot maksutulu tuleb Lätist tagasi? Riik seda ei usu, alkotootjad aga küll
Foto: Priit Simson

Pärast alkoholiaktsiisi langetamise otsust lähevad taaskord rahandusministeeriumi ja alkoholitootjate prognoosid lahku, kuid seekord vastupidi. Tootjad ennustavad aktsiiside laekumise olulist suurenemist, samal ajal kui riigi hinnangul jääb langetuse tulemusena eelarvesse laekuv summa enam-vähem samaks.

Rahandusministeerium prognoosib, et 1. juulist nii õlle- kui viinaaktsiisi 25 protsendine langetamine toob kaasa nullilähedase eelarvemõju - aktsiisitulu veidi väheneb, kuid seda kompenseerib suurenev käibemaksutulu.

Riik on lähtunud arvutustes sellest, et viinamüük lõunapiiril kaob pea täielikult (langeb 80%) ja õlle müük pea poole võrra (45%). Arvestatakse et ka soomlaste ostud Eestis taastuvad ning rahvatervise argument unustatakse sootuks - eestlaste endi tarbimine peaks hoopis kasvama hakkama.

Aktsiisipoliitika keerukus väljendubki aga selles, et isegi kui pärast langetust võib mõni (maa)pood taas uksed avada või on laevadel-hotellides-restoranides rohkem turiste, ei ole kuskilt paista, et langetus tooks riigieelarvesse tagasi need iga-aastaselt Lätti sõitnud 100 miljonit eurot.

Seotud lood:

Nii õlle- kui viinatootjad teevad aga oma arvutusi ning senimaani on nemad aktsiisilaekumisi riigist palju täpsemalt prognoosinud. Nüüd vaidlevad nad jälle riigi ennustustele vastu, aga väites, et nii märkimisväärsel aktsiisilangetusel on ka maksulaekumisele hoopis positiivsemad mõjud.

Õlletootja: 80 miljonit rohkem riigitulu

Nii ütleb õlletööstur, A. Le Coqi juht Tarmo Noop, et nende prognoos enne aktsiisilangust tänavu aastaks oli 220 miljonit (vs riik 235 mln). Noop ütleb, et juulikuine muutus kindlasti summat suurendab. "Kui palju 2019. aastal rohkem laekub, ei soovi ma täpselt prognoosida, kuna muutujaid on palju ja nii lõunapiiri kadumine kui põhjapiiri teke võtab aega 2-3 kuud. Küll aga võin anda selge prognoosi 2020-ks aastaks."

Noop ütleb, et 2020. aastal laekub alkoholiaktsiisi juba 265 miljonit (lisaks käibemaksu 129 miljonit), mis teeb kokku tänavuse laekumisega võrreldes ligi 80 miljonit eurot rohkem. "Seni on meie prognooside täpsus (erinevalt rahandusministeeriumist) olnud üle 95%," kiitis Noop.

Samas häirib õlletöösturit asjaolu, et kange alkoholi puhul langetati aktsiisi lahjaga sama palju. Ta selgitab, et kui viina puhul oleks ka aktsiisi vähem langetatud (praeguselt 0,251 eur/1%alc näiteks 0,21 eur-le/1%alc, mitte plaanitud 0,188 tasemele), oleks see Läti piirikaubandusele ikka mõju avaldanud, lihtsalt riigile tähendanud see ca 20 lisamiljoni laekumist.

A. Le Coqi juht Tarmo Noop Foto: Argo Ingver

Lisaks on Noop kindel, et soomlaste ostud taastuvad täielikult. "Inimene käitub majandulikust loogikast lähtuvalt. Aktsiisivahed Soomega saavad alates juulist olema vähemalt sama suured kui varem (kange pealt isegi suuremad), mis taastab motivatsiooni. Kogumõju majandusele saab olema kindlasti suurem kui +80 miljonit, sest arvestamata on turismisegmendi tagasituleku kaudsed mõjud."

Liviko juht Janek Kalvi on juba varasemalt väljendanud heameelt riigi märkimisväärse otsuse üle. "Ma ei uskunud, et nii radikaalne langetus ära tehakse. See on mehine tegu," ütles Kalvi.

Viinatöösturitele moodustasid soomlaste ostud enne 25% käibest, hetkel on see turg sisuliselt varjusurmas. Kalvi prognoosib, et põhjapiir taastub 70-80% ulatuses ehk oma ennustuses ei ole ta nii optimistlik kui Noop.

"Ma olen öelnud ka, et Läti kaubandusele pannakse punkt, aga eks see kõlab ka liialt lõplikult. Arvatavasti jääb sinna ikka mingi äri alles, aga Soome turisti ta enam ei teeninda. Võib-olla orienteeritakse täielikult ümber, leitakse hoonetele ja infrale hoopis mingi muu lahendus."

Oluline on maksurahu

Täpsemat aktsiisilaekumist Kalvi siiski ei prognoosi. "Järgmisel aastal hakkavad tulud kasvama, see on selge. Aga täpsemalt saab öelda paari kuu pärast kui on selgem, kui pikaks kujuneb üleminekuaeg ja millal turistid Tallinnat taas-avastama hakkavad."

"See toimib vaid nii kui näeme pikaajalist maksurahu. Kui aktsiisilangetus selliselt ka jõusse jääb ehk et valitsus ei otsusta näiteks 1. jaanuaril jälle aktsiisi 10% tõsta. Kui paariks aastakski saaksime kindluse, et valitsus ei hakka aktsiise liigutama, siis hakkab see infoväli arenema - soomlased tulevad tagasi jne. Segaduse virr-varris ei ole kellelgi kindlust."

Liviko juht Janek Kalvi Foto: Tiit Blaat
Target Ärileht