Kas bussijuhtide keelenõue on liiga karm? Liit: arenenud riikides saavad isegi tummad hakkama

 (49)
Lux Buss
Lux BussFoto: Rando Järv

Eesti Autovedajate Liit on mures selle üle, et bussijuhtide keelenõue on liiga kõrge. See välistab mitmete heade bussijuhtide tuleku sektorisse, mis niigi vaevleb töökäte puuduse all. Nad toovad ka kavala näite - arenenud riikides töötavad takso- ja bussijuhtidena ka tummad.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja paljudele teistele asutustele ning ka erakondadele saadetud kirjas ütleb liit järgmist:

„Bussijuhi keelenõue on Keeleseadusest tulenevalt täna Eestis tasemel B1, mis on selgelt liiga kõrge ning kaasa toonud olukorra, et bussijuhtide ressurss on oluliselt piiratum, kui see võiks olla. Paljud tublid kohalikud bussijuhid (kelle emakeeleks on üldjuhul vene keel) ei pruugi vastata B1 keelenõudele, samuti pärsib nõutav keeletase oluliselt võimaliku välisriikidest pärit tööjõu kasutamist bussiliiniveos, mis kokkuvõttes suurendab ühiskondlikku kulu teenuse pakkumisel ja muudab teenuse hinna tarbijale ja Riigile kallimaks, kui see võiks olla bussijuhi madalama keelenõude puhul."

Liit jätkab, et keelenõude puhul tuleb arvestada, et bussides kasutatav tänapäevane tehnoloogiline platvorm (kus kasutusel on elektroonilised infotahvlid, peatuste info antakse edasi automatiseeritud lindilt jne.) võimaldab väga edukalt töös hakkama saada ka madalama keelenõude kasutamisel.

Siis toovad nad huvitava näite:

„Rahvusvaheline praktika näitab, et tänapäeva arenenud riikides töötavad ka tummad inimesed takso- ja bussijuhtidena, mis tõestab hästi, et keelenõuded on sellel ametikohal iganenud. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab tummadel ja vaegkuuljatel edukalt oma tööga toime tulla. Meie soovime olla eeskujuks erinevate vajaduste ja oskustega inimeste tööjõuturule toomisel."

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on juba asjas pöördunud haridusministeeriumi poole. Toome nende kirja teieni muutmata kujul:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pöördub Haridus- ja Teadusministeeriumi kui „Keeleseaduse" hoidja poole seoses bussijuhtide keelenõudega. Keeleseaduse § 23 lõike 4 kohaselt on Vabariigi Valitsus 20.06.2011. a määrusega nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded" (edaspidi VV määrus) kehtestanud ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded. VV määruses reguleeritakse muuhulgas äriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse töötajale ning füüsilisest isikust ettevõtjale ja tema töötajale eesti keele oskuse nõuded. VV määruse § 7 punkti 10 kohaselt peavad ühissõidukite juhid (v.a laevade ja õhusõidukite ning veduri- ja rongijuhid) omama vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust.

Meie poole on pöördunud Autoettevõtete Liit (edaspidi AL) kui bussivedajaid esindav organisatsioon ettepanekuga alandada ühissõidukijuhtide keeleoskuse nõude taset. B-1 taseme alandamise ettepank on tehtud eelkõige lähtuvalt bussijuhtidest. Tänases olukorras on bussijuhtide ressurss piiratud ning osaliselt on see AL seisukohalt tingitud praegusest eesti keele B-1 taseme nõudest. Paljud bussijuhid, keda võiks piiratud ressursi oludes rakendada, ei vasta kahjuks kehtestatud eesti keele oskuse nõude B-1 tasemele. Sõitjate teenindamiseks kasutatakse täna bussides palju infotehnoloogilisi seadmeid, näiteks elektroonilised infotahvlid, peatuste automatiseeritud häälteavitamine ning see võimaldaks väga edukalt hakkama saada ka madalama keeleoskusega.

Kuivõrd keeleseadusega seonduvad küsimused kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse, palume Teil hinnata esitatud ettepaneku rakendamise võimalust ning selle toetamisel teha Vabariigi Valitsusele ettepanek muuta ülal nimetatud VV määrust, mille kohaselt oleks bussijuhtidel nõutav eesti keele oskus A-2 tasemel.