Kui numbritega veidi mängida, siis tundub, et Coop Pangal pole finantsilist võimekust Danske Banki Eesti filiaali 1,1 miljardi eurose laenuportfelli ostmiseks.

Coop pank on Danske laenuportfellist palju väiksem. Selle panga laenuportfelli suuruseks oli vaid 329 miljonit eurot. Pangas oli 375 miljonit eurot kliendihoiuseid ja 49 miljonit eurot omakapitali. Danske Bankis on vaid 100 miljonit eurot kliendihoiuseid.

Selline tehing lõhnab mitmete vajaduste järele. Pank peaks välja laskma allutatud võlakohustusi ja kaasama omakapitali, et võimaliku tehingu järel ei läheks kapitali adekvaatsus paigast ära. See võiks tähendada börsile minekut, mis Coop Pangal on ka pikemas perspektiivis plaanis.

„Me lähtume oma kasvustrateegiast ehk otsime pidevalt võimalusi kuidas pank suuremaks kasvatada,“ ütles Coop Panga juht Margus Rink Danske Banki laenuportfelli huvi kohta. „Danske laenuportfelli ost ühe kasvuvõimalusena tuli lauale juba kaks aastat tagasi, 2017. aasta kevadel. Jutt käib eraisikute laenuportfellist suurusjärgus 500 miljonit eurot. Toimus esmane kompamine, mille käigus selgus, et hinnas me kokkuleppele ei jõua. Nüüd, eelmisel nädalal võtsime kontakti uuesti üles. Vaatame kas ja kuhu jõuame.”

Loomulikult tähendaks selle portfelli ost meie poolt nii täiendava omakapitali kaasamist kui võla emiteerimist, märkis ta.

“Aga asjad käivad just selles järjekorras, et kui paistab et saame äriliselt huvipakkuva diili, siis hakkame mõtlema kuidas seda finantseerida,” võttis ta teema kokku.

Lisaks võiks siis eeldada, et Coop pank muutub janusemaks hoiuste suhtes. 329 miljonit eurot pluss 500 miljonit eurot tähendaks lihtmatemaatiliselt ligi 830 miljoni eurost laenuportfelli, mille vastu oleks vaid 375 miljonit eurot hoiuseid, mis tähendaks suurusjärgus 450 miljonit eurot vajaka hoiuseid.

Kas Danske Bank on üldse valmis müüma eraldi ettevõtetelaenudest eraisikute laenuportfelli, on omaette küsimus, lisaks sellele, kas hinnas jõutakse kokkuleppele.