Kas Eesti majandusest vaid 3% hõlmav põllumajandus saab lisaeelarvest ebamõistlikult palju toetust?

 (215)
Laut Põlvamaal
Laut PõlvamaalFoto: Argo Ingver

Koroonakriisi mõjude leevendamise 2 miljardi eurosest lisaeelarvest plaanib riik Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) suunata 200 miljonit ehk 10%. Arvestades, et põllumajandus hõlmab majandusest vaid 3%, kas pole seda ebaproportsionaalselt palju?

Eesti Panga andmetel moodustab põllumajanduses loodav lisandväärtus pisut üle 3% kogu majanduses loodavast lisandväärtusest. Taime- ja loomakasvatus annavad sellest jämedalt võttes poole ning teise poole annab metsandus.

Tööandjana on põllumajandusel sama suur osakaal: kõikidest hõivatutest on seal tööl 3%. Neist 2/3 on rakkes tööjõumahukamas taime- ja loomakasvatuses ning 1/3 töötab metsanduses.
Kava kohaselt suunatakse MESi kaudu 100 miljonit maaettevõtetele käibelaenudeks, 50 miljonit on laenukäendusteks ning lisaks 50 miljonit maakapitaliks, et osta kokku raskustesse sattunud põllumeestelt maatükke ja need pärast senistele omanikele tagasi rentida.

„Tegemist pole õige kriisimeetmega. Vähemalt sellises ulatuses,“ kinnitab riigikogu liige, endine rahandusminister Aivar Sõerd. „Meetme maht on ebaproportsionaalselt ja ebaõiglaselt suur ja võrreldes teiste ettevõtetega saavad põllumajanduses tegutsevad ettevõtted teiste ettevõtetega võrreldes liiga suure eelise,“ tõdeb Sõerd, kelle hinnanul võiks meetme mahtu vähendada näiteks 140 miljoni euro võrra ja suunata see Kredexisse.

Seotud lood:

Ka juhib Sõerd eraldi tähelepanu 50 miljoni euro mahus maakapitali meetmele. „Sarnase ettepaneku tegi maaeluminister ka 2020. aasta põhieelarvesse, aga tookord, eelmise aasta sügisel, jäi see rahapuudusel eelarvest välja. Nüüd antakse see kriisimeetmete varjus uuesti käiku. Laenuraha on praegu palju ja eelarvepiirangud hetkel ei kehti,“ tõdeb Sõerd.

Sama maakapitali küsimuse tõi Aivar Sõerd välja ka eile riigikogus eelarve teisel lugemisel. Ta märkis siis, et kuigi lisaeelarve on kriisi leevendamisel väga oluline, on seal asju, mille seos kriisi leevendamisega on väga küsitav. „Ma küsisin rahanduskomisjoni istungil toimunud arutelul, et ega see pole nüüd seesama asi, mida soovis põllumajandusminister 2020 põhieelarvesse saada. Rahandusministeeriumi esindaja ei osanud vastata, aga hiljem tuli vastus, et jah, analoogiline meede. Ehk siis samasugune ettepanek tehti põhieelarvesse,“ rääkis Sõerd.

Eelnõu puudutavatele küsimustele vastanud rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk vastas riigikogus, et maaostuvõimaluse ettepanek on olnud arutelul juba aastaid. „ Miks varem pole selle jaoks vahendeid leitud, on omaette küsimus MES-ile, märkis Kokk. Koka sõnul arvutas MES välja, et maaelu ettevõtluse toetamiseks on nende vajadus suurusjärgus 200 miljonit ja MESilt on ka need ettepanekud tulnud. „ Ma loodan küll, Aivar, et siin ei ole meetmed mingite poliitiliste lubaduste täitmiseks, vaid need meetmed on ikka sõna otseses mõttes erinevate ettevõtlusvormide ja töötajate toetuse meetmed,“ lausus Kokk.

MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg kinnitas eelmisel nädalal Maalehele, et maakapitali mõtet on nad ajanud juba kümmekond aastat ning noorte maale saamise ideega ehk liikumine „Kodu maale ei ole maakapitali eesmärkidega otseselt seotud.

„Meie eesmärk on ikkagi see, et põllumees jääks maaomanikuks, et teda ei eraldataks maast. See on üks võimalus, mis tagab selle, et põllumaa ei läheks väliskapitali kätte,“ ütles Raul Rosenberg.

Põllumajanduse toetuse suurt osakaalu on põhjendatud ka toidujulgeolekuga, sest olukorras, kus Euroopa teisteski riikides ollakse silmitsi tõsiasjaga, et tööjõupuudus kevadtööde ajal võib päädida edasise toidunappusega ja Eesti peaks mõtlema rohkem sellele, kuidas tuleviku toidulaua eest hoolitseda.

Sõerdi sõnul on aga selle meetme toidujulgeolekuga seostamisel veidi liialdatud, sest põhiprobleem pole põllumajanduses mitte laenude kättesaadavus vaid hoopis kvalifitseeritud tööjõu puudumine. „Pangad on öelnud, et pōllumajandussektori ettevõtetele nad laenu annavad,“ lausus Sõerd.