Kas Eesti peaks Prantsusmaa eeskujul poodidel toidu äraviskamise keelama? Eksperdid jäävad skeptiliseks

 (34)
Kas Eesti peaks Prantsusmaa eeskujul poodidel toidu äraviskamise keelama? Eksperdid jäävad skeptiliseks
Foto: Priit Simson

Prantsusmaa võttis veebruari alguses vastu seaduse, mis keelab suurtel toidupoodidel säilivustähtaja ületanud toiduaineid ära visata. Eesti eksperdid jäävad keelu osas aga üpris skeptiliseks.

“Igasugune keelamine on mitme teraga mõõk. Lõpuks võib see lõpetada sellega, et kõik õhtuse vahetuse kassapidajad lähevad 20-kiloste salatikarpidega koju, sest midagi ei tohi ära visata ja siis maandub toit kuskil müüja kodu juures prügikastis,” leiab keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.

Eek toob ka teise näite. “Tallina kauplustes müüakse tohututes kogustes mandariine ja apelsine. Mõned on seal nii pehmed, et näpp läheb sisse. Kui seda ei saa nüüd jäätmena ära visata, mis see siis tähendab. See tähendab, et hulgikaubandusele sunnitakse peale enne kauplustele tarnimist kohustus puuviljad käsitsi läbi sorteerida. See tähendab aga lihtsalt seda, et nad muutuvad jäätmeteks kaupluse asemel hulgilaos,” kirjeldab Eek.

“Lõpuks ei muutu kuigi palju. Küll läheb aga selle kauba hind, mis poodi jõuab mõnevõrra kallimaks," leiab ta.

Eeki sõnul on prantslaste idee samas siiski huvipakkuv ja seda kindlasti analüüsitakse, kuid ta kahtleb, kas see on automaatselt toimiv lahendus. Ühtlasi peab Eek võimalikuks, et kui selline keeld tuleb, siis suuremad firmad võivad sellega kaasnevad trahvi lihtsalt ära maksta.

Seotud lood:

Ka teised eksperdid kahtlevad

Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse programmijuht Harri Moora ei toeta samuti selliseid regulatiivseid ja karme lähenemisi ning leiab, et on palju paremaid viise, kuidas seda probleemi lahendada.

Keelu mõtet ei toeta ka Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson, kes leiab, et vabatahtlikult teevad kauplused palju meelsamini koostööd kui käskude ja keeldude toel.

Prantsusmaal vastu võetud seadus nõuab, et üle 400-ruutmeetrise pinnaga kauplused peavad sõlmima lepingu heategevusorganisatsiooniga ning toiduained neile annetama. Vastasel juhul ähvardab kaupluse omanikku kui 75 000 euro suurune trahv.

Prantsusmaal visatakse iga aasta ära 7 miljonit tonni kõlblikku toitu, sealjuures jõuab abivajajateni aastas vaid 100 000 tonni toitu, millest 35 000 tonni tuleb supermarketitelt. Eesti toidukauplustes jääb müümata ja kantakse maha ligikaudu 12 000 tonni toiduaineid aastas ning Toidupanka jõuab meil aastas vaid 860 tonni toitu.

Prantsusmaa on seni ainus riik maailmas, kus selline seadus on kehtestatud.