Kas Eesti valib streigikorralduses Leedu tee?

22. oktoobril istuvad ühise laua taha sotsiaalministeeriumi, ametiühingute ja tööandjate esindajad, et arutada kollektiivsete töösuhete reformi üle, mis võib töötajatele kaasa tuua olulisi muudatusi.

Streikide osas on kavas arutada, milline peaks olema töötajate õigus mõjutada streigiga seaduses sätestatavaid töötingimusi ja korraldada toetusstreike.

„Tööandjate eesmärgiks on keelata igasugused toetusstreigid, sellest võib veel inimlikult aru saada. Valitsusel on aga soov keelata streikimine tööõiguste küsimustes, milleks on näiteks töölepinguseaduses sätestatu, puhkused ja muu selline," selgitas Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson.

Tema sõnul on ametiühingute eesmärk istuda teiste osapooltega ühise laua taha ning nad loodavad mõistvale suhtumisele, sest rahvusvaheliselt on juba huvi tuntud, et mis siin Eestis toimub.

„Rahvusvahelised organisatsioonid küsivad, et mis suunas meil siin liigutakse. Euroopas on praegu probleeme näiteks Leeduga, kus toetusstreigid ei ole lubatud ning streikida on lubatud vaid kollektiivlepingu kehtivuse ajal juhul kui lepingut ei täideta," rääkis Peterson.

Ametiühingute Keskliit on uurinud Euroopa riikide praktikaid ning neile on selge, et Eesti valiks plaanitavate muudatustega vale tee.

„Soovime arutada neid probleeme ühiselt ning leida diplomaatilise lahenduse. Kui aga asjad ei liigu, siis arutame olukorda volikogus ning tulemuseks võib olla ka streik," ütles Peterson.

Sotsiaalministeeriumi kommentaar

Maarja Värav, pressiesindaja

Tegemist on sellel aastal juba neljanda kohtumisega, kus Sotsiaalministeerium ja tööturu osapooled kollektiivsete töösuhete, sealhulgas streigiregulatsiooni, tuleviku üle arutavad. Sellel korral on kohtumise algatajaks tööandjad ja ametiühingud. 

Tööandjad ja ametiühingud on peale viimast Sotsiaalministeeriumi poolt  korraldatud arutelu, mis toimus augusti lõpus, omavahel kohtunud ning püüdnud erinevates kollektiivlepinguid ning kollektiivse töötüli lahendamist puudutavates küsimustes ühistele arusaamadele jõuda. Mõnes küsimuses, näiteks riikliku lepitaja kandidaadi leidmine, on pooled kompromissi leidnud. Mitmete küsimuste osas, näiteks toetusstreik, kollektiivlepingute laiendamine, on poolte sõnul toimunud seisukohtade lähenemine, kuid soovitakse Sotsiaalministeeriumiga veelkord kohtuda.

Eelkõige ootame homselt kohtumiselt tööandjate ja ametiühingute tagasisidet selles osa, mida nad vahepeal omavahel arutanud on ning millistes küsimustes on nad ühisele arusaamale lähemale liikunud.

Näited lähiriikidest

Soome

Toetusstreigid - lubatud, ei tohi olla suunatud ettevõtet enda  kehtiva kollektiivlepingu muutmisele. Reguleeritud Kollektiivlepingu seaduse (KLS) ja kohtupraktikaga.

Absoluutne streigi keeld - pole reguleeritud ega kasutusel praktikas, KLS järgi kehtib suhteline töörahu kohustus, streikida võib kui ei soovita muuta kehtivat kollektiivlepingut. Lubatud on streigid, mis mõjutavad tööandjat lepingut täitma ja streigid, mis tulenevad  lepingu tõlgendamisest  ( kui kummagi eesmärk ei ole lepingu tingimuste muutmine.)

Rootsi

Toetusstreigid - lubatud üksnes teise ametiühingu streigi (peab olema seaduslik) toetamiseks, mitte suunatud enda kehtiva lepingu muutmisele. Reguleerib Co-determination Act.

Absoluutne streigi keeld - pole reguleeritud seadusega ega kasutusel praktikas. Kehtib suhteline töörahu kohustus, lubatud streigid, mis ei mõjuta kehtiva kollektiivlepingu muutmist. Lubatud on ka streik lepingujärgsete palkade väljamaksmise mõjutamiseks.

Läti

Toetusstreigid - lubatud, nõuded peavad tulenema põhistreigi nõuetest. Reguleeritud Põhiseaduse ja Streigi seadusega.

Absoluutne streigi keeld - ei ole reguleeritud seaduse ega praktikaga, kehtib suhteline streigikeeld, streik ei ole lubatud kehtiva kollektiivlepingu muutmise ajendil.