Maailmapanga eksperdid on aastaid võrrelnud äritegevuse alustamise ja arendamise lihtsust erinevates riikides. 2015. aasta äritegevuse lihtsuse indeksis on Eesti jõudnud 17. kohale 189 riigi hulgas. Pole paha tulemus ja näitab edu võrreldes kolme eelmise aastaga, mil Eesti positsioon jäi vahemikku 21. -24. koht. Tõsi küll, ka 2011. aastal olime 17. kohal, kuid vahepeal on paljud riigid pingutanud, et ettevõtjasõbralikumat ärikeskkonda luua.

Maailmapanga indeks kujuneb kümne teguri mõjul. Kuigi äriühingu registreerimine Eesti Äriregistri ettevõtjaportaalis on kiire, jääme ettevõtlusega alustamise protseduuride üldarvu ja maksumuse põhjal lähinaabritest siiski alla Leedule, mis selle teguri järgi on 11. kohal, Eesti aga 26. kohal. Ehituslubadega tegelemise vallas jääme 20. kohale. Leedu on 15. kohal. Kõige madalam, 56. koht on Eestil elektriühenduse saamisel. Siin edestab meid 33. kohaga Soome, kuid võime ennast lohutada, et Läti on 89. ja Leedu 105. kohal. Tegurite lõikes on riikide pingereas Eesti kõige kõrgemal, 6. kohal piiriülese kaubanduse osas. Sellele järgneb 13. koht kinnisvara registreerimise protseduuride väikese ajakulu ja maksumuse alusel. Tõsi küll, Leedus on see veel kiirem ja soodsam (9. koht), kuid loodame, et Eesti kinnisvararegister tõendab omaniku õigusi kindlamalt.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis korraldatud seminaril „Milline on Eesti konkurentsivõime globaalses võrdluses?“ hindasid eksperdid, milliseid Maailmapanga indeksi tegureid oleks ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks muutmiseks vaja sisuliselt parandada. Kõige rohkem oli neid, kes nägid arendusvõimalusi maksejõuetuse lahendamisel, et finantsraskustes ettevõtet saaks kiiremini saneerida, sihiga võlausaldajatele vähemalt osa raha tagasi tuua ja ettevõtjale uueks alguseks võimaluse luua. Oluliseks peeti ka vähemusosanike õiguste paremat kaitset äriühingutes ja lepingute kohtuliku jõustamise kiirendamist. Maailmapanga ekspertide hinnangul saab ärivaidlustes Eestis praegu lahenduse keskmiselt 425 päevaga ja selleks kulub 21,9% nõude algsest hinnast.

Palusime Maailmapanga indeksi tegurite lõikes Eesti olukorra parandamise vajadust hinnata ka Estonian Business Schoolis ekspordijuhtimise moodulis õppivatel EBSi ja TTÜ magistrantidel. Nende jaoks oli kõige problemaatilisem maksude maksmine. Magistrantide ja MKM seminaril hinnanguid andnud ekspertide arvamused olid sarnased maksejõuetuse lahendamise ja lepingute kohtuliku jõustamise parendamise osas. Rahvusvahelisest ärist huvitatud töötava magistrandi vaatevinklist paistis ehituslubadega tegelemine Eesti praktikas siiski keerulisem, kui MKMi seminaril osalenutele. Magistrandid nägid lisaks vajadust statistika esitamist lihtsustada ja välisspetsialistide Eestisse kolimist soodustada nii nende laste jaoks rahvusvahelisi koole arendades kui ka kõrgepalgaliste spetsialistide sotsiaalmaksule lage kehtestades.

Eestis on juba palju tehtud, et esimesi samme ettevõtlusega alustaja teel lihtsamaks muuta. Uusi võimalusi ettevõtluspartnerite rahvusvaheliseks koostööks loob Eesti e-residentide programm. Kuid ettevõtete kasvu ja püsimajäämise saavutamiseks tuleb tegeleda riiklike regulatsioonide ja ettevõtluskeskkonna kitsaskohtadega ettevõtte elutsükli kõigis faasides.