Kas „eramaa” sildiga maal võib ilma omaniku loata viibida?

 (231)
Urmas Makrjakov
Urmas MakrjakovFoto: TERJE LEPP

Kui veel aasta tagasi võis silti „eramaa” pidada ka lihtsalt eravaldusest teavitavaks infoks, mis otseselt ei keelanud võõrale maale samme seada, siis pärast mullu 1. augustil jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seadust tuleb seda silti tõlgendada kui keeldu seal ilma omaniku loata viibida. Sama kehtib ka siis, kui maa on aia või taraga piiratud, kirjutab Eesti Päevalehe erileht "Metsandusleht".

Kui maa ei ole sildiga tähistatud või aiaga piiratud, võib sellele maatükile minna ning seadus ei sea takistusi sealt ka marjade-seente või muude loodussaaduste korjamiseks.

„Samuti tohib sellisel maatükil ka 24 tunniks telkida, aga arvestusega, et telkimine jääb väljapoole elumajade arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust,” selgitab keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel.

Avatud maastikul tuleb telkides hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele.

Lõket võõral maal ilma maaomaniku loata teha ei tohi.

„Kui on olemas selleks ettevalmistatud ja tähistatud koht ja ei ole lõkke tegemist keelavat silti, siis võib eeldada, et maaomanik lubab lõket teha,” selgitab Pärtel.

On aga eramaa tähistatud sildiga „Eramaa”, maale on ümber ehitatud aed või on maa tähistatud/piiratud mingil muul viisil, siis ilma omaniku nõusolekuta sellel maal viibida ei ole lubatud.

„Seega ei ole lubatud sealt ka marju või muid loodussaadusi korjata,” viitab Pärtel. Olgu maasikad-vaarikad sel maal võõra pilgule kuitahes ahvatlevad, need kuuluvad maaomanikule – eks olegi ju maa tähistamise mõte „võõras, ära tule”. Soovides tähistatud/piiratud eramaale minna, tuleb küsida maaomaniku luba.

Seotud lood:

Luba, luba ja veelkord luba

Mida saab aga maaomanik teha sellisel puhul, kui tema soove eiratakse? Näiteks seatakse telk üles sildiga „Eramaa” tähistatud alale, korjatakse seal marju vms.

„Kui maatükil viibijad eiravad seadusest tulenevat keeldu viibida võõral maal ilma maaomaniku nõusolekuta ja ei kuula ka maaomaniku suulisi korraldusi maalt lahkuda, on maaomanikul õigus pöörduda politsei poole,” viitab Pärtel, lisades, et seadus ütleb sõnaselgelt, et võõral maatükil viibimine on lubatud maaomaniku nõusolekul ning kui maaomanik palub võõrastesse valdustesse tulnuil lahkuda, siis tuleb tema korraldusi ka kuulda võtta.

RMK õigusosakonna juhataja Mare Hiiesalu selgitab ajakirjas Metsamees, et riigimetsa (RMK) tavakülastaja jaoks ei muutunud uue seadusega suurt midagi, sest metsaseaduse paragrahvi 35 sätted, mis reguleerivad avalik-õigusliku isiku omandis oleva metsa, sh ka riigimetsa kasutamist, jäid samaks. Seega tohib riigimetsas, aga ka mujal avalik-õiguslikule isikule (näiteks kohalikule omavalitsusele) kuuluvas metsas nagu varemgi vabalt seenil-marjul või lihtsalt jalutamas käia.

„Telkida ja lõket teha tohib kohtades, mis on selleks ette valmistatud ja tähistatud või kui sellist ettevalmistatud kohta ei ole, siis maaomaniku loal,” täpsustab Eda Pärtel.

Ka riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib piirata enda omandis oleval maatükil, näiteks polügoonil, viibimist, kui see on vajalik avalikes huvides või kolmandate isikute, sealhulgas maakasutajate huvide kaitseks.

Pärtel rõhutab, et loomulikult tuleb võõral maal viibides silmas pidada, et metsaomaniku huvid ei saaks kahjustatud, ei tohi häirida metsloomi ja linde ning teisi metsas viibijaid.

„Samuti on keelatud jätta metsa püsivaid jälgi ning tuleb järgida tuleohutusnõudeid ja ka metsaomaniku nõudeid,” märgib ta, lisades, et mida selgemalt maaomanik oma soove väljendab, seda vähem võib tekkida arusaamatusi ja konflikte. Kui näiteks maaomanik lubab oma maalt läbi minna, kuid seal telkida mitte, siis võikski see olla selgelt sildiga väljendatud.

Soovides võõral maal, sealjuures ka metsas, liikuda koos koeraga, peab loom olema lõa otsas, kui maaomanikuga ei ole teisiti kokku lepitud. See nõue ei kehti teenistuskoertele, juhul kui nad täidavad teenistusülesandeid, samuti ei pea lõa otsas kinni olema jahikoerad jahipidamise ajal.

Loe veel

Silt on infoks

  • Mõistliku nähtava vahemaa tagant paigaldatud sildid „Eramaa” või „Eravaldus” on piisav tähistus, mis eeldab maaomanikult loa küsimist. Sellistest siltidest ilmneb omaniku tahe piirata võõraste viibimist oma maal, sealhulgas telkimist. Sama kehtib ka korraliku tara või aia kohta.
  • Reeglina paneb maaomanik sildi „Eramaa” üles selleks, et piirata oma maal liikumist. Igal juhul tuleb eramaa silti nähes valida teine teekond või siis maaomanikult luba küsida.
  • Riigimaad tähistav silt (nt „Riigimets”) on informatiivne ja kui riik liikumist piirab, on konkreetne keelusilt väljas.

Allikas: keskkonnaministeerium