„Ei osanud Expolt midagi oodata ega ka midagi ette võtta,“ tunnistas aasta tagasi alustanud ning Expolt ka tellimuse saanud ettevõtte juht täna maailmanäitust kokku võtnud üritusel. Expo kasu võib tema sõnul jagada kaheks: otseseks ja kaudseks. Otsese mõjuna toob ta välja rohked kontaktid ja päringud ning konkreetse tellimuse Saksamaa ettevõttelt, kellega ka edasi koostööd tehakse.

Kaudse mõjuna saab aga maailmanäitust tema sõnul edukalt enda turundusliku tegevuse vankri ette rakendada.

Moe Peenviinavabriku juht Sven Ivanov tõdes, et Expo mõjub Eesti mainele ja siit pärit ettevõtete tuntusele positiivselt. Tavaliselt läheb läbirääkimistel päev selgitamisele, kus Eesti üldse asub ning millega on ettevõtte näol tegemist on. „Soomlased on ammu lepinguga koju läinud kui meie alles alustame,“ iseloomustas ta.

Expo tegi aga asjad lihtsamaks. Nii lepiti pärast jaanipäeva kõik Euroopa kohtumised kokku Expole ning. Juba pärast kolmandat käiku saadi ka esimene leping.
Milano Expol osalenud 145 riigist ehitas oma paviljoni 54 riiki. Eesti oli üks nendest. Expo eelarve oli Eestil 4,9 miljonit eurot, millest 3,6 miljonit kulus paviljonile ning ekspositsioonile. Expo Milano 2015 raames külastas Eesti paviljoni 3,43 miljonit inimest.

Tänavuse Expo eelarve oli 1,1 miljoni võrra suurem kui 2010. Aastal Shanghais. Kontakti hind ühe külastaja kohta oli 1,4 eurot, mis on odavam kui Shanghai 1,7 eurot.

Expo asekomissari Andres Kase sõnul saab täpse rahalise kokkuvõtte teha pärast paviljoni lammutushanke lõppu detsembris.

Expo peakomissari, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Ahti Kuninga sõnul vaatavad aruanded üle audiitorid.
„Loodame, et näeme siin vähem kui viie aasta pärast,“ lausus EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg kokkuvõtet tehes. Tema sõnul on valitsus lubanud hiljemalt järgmise aasta lõpuks otsustada, kas Eesti järgmisel maailmanäitusel 2020. aastal Dubais osaleb.

„Loogika on selles, et olime Expol viis aastat tagasi, olime tänavu ning võiksime viie aasta pärast taas olla,“ lausus Tomberg.