Ärileht tõi pensionireformiga seoses välja veel ühe tõenäoliselt kaasneva muutuse. Nimelt muutub võimalikuks hakata võlgade katteks sisse nõudma ka teise sambasse kogunenud raha, mille vastu täna nõuet seada ei saa. "Sestap pole imestada, kui varsti sisestavad pensionikeskusesse võlgu jäänud inimeste isikukoode laenuandjad ja võlgade sissenõudjad, et teada saada, et kas inimene on teise pensionisambaga liitunud või mitte. Seda ei tehta uudishimust," kirjutasime nädalavahetusel ilmunud kommentaaris.

Sotsiaalminister Tanel Kiik vastas Ärilehele, et teemapüstitus on põhjendatud, kuid seda küsimust pole veel võimalik sisuliselt kommenteerida, kuna seaduseelnõu kui sellise koostamine rahandusministeeriumi vedamisel alles algas. "Töörühmas tõesti tõstatus sama küsimus ja eks siin tuleb see teema sisuliselt ja õiguslikult selgeks vaielda ja kokku leppida enne eelnõu vastu võtmist," kommenteeris Kiik. Valitsus tegi eelmisel nädalal teatavaks peamised pensionireformi põhimõtted, ent reformi aluseks olevad analüüsid valmivad alles septembris.

Inkassofirmade kuldne võimalus?

Kas inkassofirmad hõõruvad juba lootusrikkalt käsi, sest üles saab soojendada ka nö mahakantud võlad?

Äsja konkurendi ostnud ja suurimaks inkassofirmaks saanud Julianus Inkasso juht Ülar Maapalu seda eeldust kinnitama ei rutanud, vaid teatas hoopis, et ta pole üldse nii kindel, et see reform tervikuna läbi läheb, sest see on äärmiselt lühinägelik ja halb plaan.

"Meie äriplaan on pikaajaline ning sellistele juhuslikele teemadele me investeerimisotsuseid tehes panustada ei saa," rääkis Maapalu. Juhuslik sündmus on see selles mõttes, et me arvestame oma äris keskkonda 10+ aastat ning me ei suuda kunagi ette näha, milline idee äkki kellelgi pähe tuleb."

"Ma ei oleks täna väga kindel, et pensioni teine sammas lõhutakse. Eesti rahvas on loonud tänaseks 4,5 miljardilise fondi ning selle juhtimine on küll keeruline, seda ka regulaatori ja järelevalve tasandil, kuid loodetavasti keskendutakse siiski sellele tööle, mitte süsteemi lõhkumisele. Kui aga 4,5 miljardit tehakse turul saadavaks, siis on sellele palju suuremaid huvilisi kui inkassofirmad."

Ta lisas, et süsteemi lõhkudes saaksid rikkad rikkamaks ja vaesemad jääksid veel vaesemaks. "Kõige nõrgem osa ühiskonnast ei saaks kunagi osa kapitaliturgude kasumist ning 100 euroga ise alustades tundub asi lootusetu ning tehingukulud sööksid sellegi ära. Pakkudes kogu ühiskonnale solidaarset võimalust kapitalituru kasumist, on ühiskond rohkem tasakaalus ning 40 aastat hiljem kõigile kasulikum."