Hiinat ja Eestit on raske võrrelda, kuid kujutagem ette, et sarnane situatsioon leiaks aset ka näiteks Tallinnas. Hiinas on võimud andnud konfliktse sõnumi - poed ja söögikohad peavad lahti olema, aga inimesed vältigu avalikke kogunemiskohti.

Enim saavad niisiis pihta pisikesed tihti perekondade poolt veetavad nurgapoekesed, raamatukauplused, juuksurisalongid, baarid, restoranid ja kohvikud. Ehk siis kohad, mis on ühe suurlinna lahutamatud osad. Need pakuvad ka väga paljudele tööd. Riigi 80 miljonit pereäri pakuvad tööd enam kui 200 miljonile inimesele. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted moodustavad riigi majandusest pea poole.

Hiina valitsusele on kriis proovikiviks ning nad on lubanud, et tulevad sellistele ettevõtetele appi ning lubavad neile erinevate maksude ja tasude edasi lükkamist. Lisaks lubatakse alandada rendimakseid ja laenuintresse. Hiinas tehtud uuring näitab, et 70% pealinna toidukohtadest on siiski suletud. Üheks probleemiks on klientide arvu drastiline langus, aga keeruline on ka toorainete hankimine ning paljud linna töötajad on jäänud viiruse tõttu lõksu. Ligi kuu aega tagasi oli riigis nimelt puhkuste periood.

Uuringud on näidanud, et juba pragu võib kogu kahju sektorile ulatuda 85 miljardi dollarini. Sektori inimesed kutsuvad epideemiat nende Waterlooks ning hoiatavad, et need toidukohad, mil on ebapiisav käive ning mis on vähepopulaarsed, ei ava oma uksi tõenäoliselt enam kunagi.