Kas liiga ambitsioonikas plaan? Euroopa Liit plaanib rekarevolutsiooni, mis paneks majanduse õitsema

Värkse uuring näitab, et kui Euroopa Liidu plaan tuua teedele elektri- ja vesinikrekad saaks teoks, siis võivad liidu liikmesriigid aastaks 2050 säästa 11 miljardit barrelit naftat ehk kahe aasta impordi jagu musta kulda, kirjutab Bloomberg. Riikide majandustele tooks see kaasa palju head ning majandus kasvaks mühinal.

Euroopa Kliimafond ja Cambridge Ecometrics viisid läbi uuringu, mida rahastasid teiste seas ka Tesla, Volvo ja Siemens. Muutus diislilt elektrile ja vesinikule tooks uuringu järgi kaasa pideva majanduskasvu järgneva kolmekümne aasta jooksul. Euroopa impordib 89% naftast ning suur osa sellest kulub transpordile.
Kaubatransport moodustab Euroopa Liidu transpordiemissioonist 22% ehkki sellised autod moodustavad alla 5% sõidukitest, mis Euroopa teedel vuravad. Euroopa Komisjon on öelnud, et kui raskeveokid ei muutu efektiivsemaks, siis kasvab emissioon aastaks 2030 10%.
Euroopa Autotootjate Assotsiatsioon on öelnud, et Euroopa Liidu teedel on 6,2 miljonit rekat. Üks võimalus on diiselmootoreid endid muuta efektiivsemaks. Uuring näitas, et ka sellest oleks palju abi, kuid kui tuua teedele vaid akudel ja vesinikul töötavad autod, siis võib 2015. aastal mõõdetud 800 tunni süsinidioksiidi asenduda 2050. aastal 102 tonniga.
See kõik aitaks kaasa ka Pariisis kokku lepitud emissiooni-sihtide täitmisele. Tootjad on lähedal lahenduste leidmisele.
Tesla andis novembris teada oma esimesest elektrirekast Semist. See sõidaks ühe laadimisega 805 kilomeetrit.
Samas ei ole just liiga tõenäoline, et logistikafirmad sooviks oma masinaparki täismahus välja vahetama asuda. Küsimusi tekitavad nii ühe laadimisega sõitmise kaugus ning ka infrastruktuuri olemasolu. Arvatakse, et üleminek on vajalik, kuid see peab olema järk-järguline. Õige tehnoloogia ei pruugi olemas olla ka 10 aasta pärast.
Uuring aga arvestab, et 2050. aastaks on kogu Euroopa Liidu masinapark välja vahetatud 0-emissiooni sõidukite vastu. Samas on vaja energiataristu jaoks kulutada 140 miljardit eurot, ütleb uuring.