Kahanevad mageveevarud ja inimkonna kasvav veevajadus on ajendanud mitmeid futurolooge visandama tulevikunägemusi täis konflikte ja sõdu vee pärast, ent vähemalt lähiajalugu räägib teist juttu. Kui Oregoni ülikooli uurijad kogusid kokku andmed viimase 50 aasta jooksul maailmas vee pärast puhkenud rahvusvaheliste konfliktide kohta, selgus, et vägivallani on asi läinud üksnes 37 korral (neist 30 korral Lähis-Idas). Samal ajal on maailmas sõlmitud 200 riikidevahelist lepingut vee jagamise kohta.

Üleüldse loendasid Oregoni ajaloolased 1228 veevarude jagamise alase koostöö juhtumit ning 507 konfliktijuhtumit. Viimastest kaks kolmandikku olid tülid, mis sõnelemisest kaugemale ei läinud. Enamiku konfliktide põhjuseks on olnud veevoolu mahu muutus või kavandatavad infrastruktuuriprojektid (tammid, elektrijaamad jmt).

Samas on enamik kokkuleppeid suhteliselt hambutud. “Ligikaudu 1,4 miljardit inimest elab jõgikondades, kus vee kasutamine ületab juurdevoolu. Ületarbimise sümptomid on häirivalt selged: jõed kuivavad, põhjavee tase langeb, veekesksed ökosüsteemid degradeeruvad,“ kirjeldab tulemust tänavune, vee kättesaadavusele keskenduv ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) “Inimarengu aruanne“.

Euroopa edulood

Tõelisi edulugusid leiab ehk ainult Euroopast, kus aastakümneid suurte tööstusriikide solgitoruks olnud Reini jõgi on palju puhtamaks muutunud. Sama saab öelda Doonau kohta, mille vett kasutavad riigid hakkasid pärast raudse eesriide langemist sisukat koostööd tegema. Kõige äärmuslikumad vastupidised näited on Araali meri ja Tšaadi järv – esimene on puhtalt inimtegevuse, teine osalt ka kliimamuutuste mõjul peaaegu kadunud.

Aasta-aastalt muutub veeprobleem paljudes arengumaades järjest suuremaks ja selle probleemi lahendamise nimel globaalset koostööd tegemata võib maailm tõesti juurde saada ühe suure konfliktide allika, näitab inimarengu raport.

Fakte veest

•• Viimase saja aastaga on maailma rahvastik neljakordistunud ning veetarbimine seitsmekordistunud.

•• Janu kustutamiseks ja kõige elementaarsema hügieeni pidamiseks vajab inimene päevas vähemalt 20 liitrit vett, mida ei pea tassima kaugemalt kui 1 km. Vastasel korral on ohus inimese füüsiline heaolu ning eneseuhkus, mis kaasneb puhas olemisega, hindab Maailma Tervishoiuorganisatsioon.

•• Maailmas on 1,1 miljardit inimest, kes peavad vett tooma kaugemalt kui 1 km ja kelle veetarbimine on sageli väiksem kui 5 l päevas.

•• Ühe kilo riisi kasvatamine võtab 2000–5000 liitrit vett. Ühe hamburgeri tegemiseks vajalike komponentide kasvatamine nõuab 11 000 liitrit vett.

Allikas: Human Development Report 2006