Kas nõustuda või mitte? Tuntud kolumnist soovitab Balti riikidele eeskujuks Iisraeli
Äsja avaldatud raport, mille koostas Rand Corporation ning mille tegemist rahastas USA armee, näitas seda, mis oli juba ammu teada. Venemaa invasioon Eestisse, Lätti ja Leetu kestaks vaid 60 tundi. NATO oleks seejuures võimetu midagi tegema, kui nad just ei oleks valmis Venemaaga sõtta astuma, et kaotatud territoorium tagasi võtta.
Rand Corporationi raport kirjeldab, millised probleemid NATO ees seisavad. Balti riigid on lihtne sihtmärk. Neil ei ole tõsiseltvõetavat õhutõrjevõimekust, tanke ning õhuväge. Isegi mees-mehe vastu on nende sõjaväeüksused võrreldes suure naaberriigi omadega väga lahjalt relvastatud. Neile asutaks lihtsalt peale. Kõik oleks läbi juba enne, kui NATO midagi mõistlikku lähingväljale tuua jõuaks.
Championi sõnul on Balti riikidel ja Iisraelil rohkem erinevusi kui sarnasusi. Kuid neil kahel on piisavalt ühist, et baltlased võiks õppust võtta.
Nagu ka Iisraeli puhul ähvardab Balti riike rünnak tunduvalt suurema vaenlase poolt. Territoorium, kus võitlust pidada, on väike. Süüria piirist Iisraelis asuva Haifa laheni on umbes 100 kilomeetrit. Venemaa piirilt Eesti pealinna Tallinnasse on umbes 200 kilomeetrit.
Nende territooriumitel on vähemusi, kelle lojaalsus konflikti olukorras ei ole kindel (etnilised palestiinlased ja venelased).
Samas on Iisraeli ja Baltikumi lähenemine võimalikule ohule väga erinev. Eesti tõstis kaitsekulutusi 2 protsendini SKT-st pärast 2008. aastat, kui Venemaa ründas Gruusiat. Läti ja Leedu kulutavad sõjaväele vaevalt 1% SKT-st.
Iisrael kulutab aga riigikaitsele 6,5% SKTst. Neil on 440 lahinguvalmis lennukit ning mitu keskmaa õhutõrjesüsteemi. Rääkimata tuumaarsenalist.
Keegi ei arva, et Balti riigid peaks midagi sarnast hankima. „Küsimus on, kui palju sa ise suudad. Tuleb arvestada seda, et Baltikumi vastu tuleks palju suurem jõud, kui ähvardab Iisraeli," ütles Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Henrik Praks. Ta lisas, et majanduslikult ei oleks õhuväe või õhutõrjesüsteemide ostmine mingil juhul mõttekas.
See kõik on õige. Aga Baltikumi riigid peaks tegema rohkem. Neil peaks olema võimekust hoida venelasi senikaua, kuni NATO väed Poolast ja Saksamaalt kohale jõuavad.
USA peaks kaaluma oma NATO liitlaste aitamist samal viisil nagu nad tegutsevad Iisraelis. USA annab Iisraelile igal aastal 3 miljardi dollari eest abi. Peaaegu kõik see on sõjaväeline abi. Baltikumile võiks pakkuda midagi sarnast, kuid oluline on, et vahenditega opereeriks lätlased ja eestlased ise. Mitte NATO sõdurid.
USA müüs 2014. aastal Eestile 55 miljoni dollari eest Javelini tankitõrjerelvi. Samasugune tehing võidakse varsti teha tankidega. Oleks aga tunduvalt suurem provokatsioon, kui neid mehitataks ameeriklastest sõjaväleastega.
Balti riigid ei saa kindlasti Venemaa rünnaku korral hakkama ilma NATO abita. Neil on ka õigus, et Lääne analüüsid on liialt keskendunud võimalusele, et Venemaa kasutab Baltikumis Ukrainas kasutatavat strateegiat. Kiire invasioon on reaalsem.
Kuid niisama oodata ja loota liitlastele on ohtlik. Seda on Iisraelis alati mõistetud: lõppude-lõpuks saab loota siiski vaid iseendale.
