Kas Opel on järgmine autotootja, kes petutarkvaraga vahele jääb?
Saksa ajakirja Spiegel andmeil käitub Opeli mootorite tarkvara heitgaasitestides samamoodi kui petutarkvaraskandaalis esimesena vahele jäänud Volkswageni oma – lülitades täieliku heitgaaside vähendamise režiimi sisse vaid testiolukorras. Opel lükkas süüdistused tagasi ning teatas, et esitas asjakohased dokumendid Saksa transpordiministeeriumile.
"Jätkame konstruktiivset dialoogi võimuorganitega ja vastame kõigile küsimustele, mis neil olla võivad," vahendas Opeli reedel e-kirjaga saadetud kommentaari Bloomberg. "Oleme veendunud, et meie mootorid vastavad ametlikele nõuetele [lämmastikoksiidide heitmete osas]," teatas General Motorsi tütarfirma, lisades, et "süüdistused peegeldavad väärat arusaama diiselmootorite tööst."
Reedel avaldatud artiklis väitis Spiegel spetsialistidele tuginedes, et Opeli mootorid käituvad testrežiimis samal moel kui need Volkswageni mootorid, mille puhul on autotootja tunnistanud petutarkvara olemasolu. Saksa nädalaleht tsiteeris arvutiasjatundja Felix Domke tehtud analüüsi.
"Meil pole tarkvara, mis teeks kindlaks, kas auto läbib parasjagu heitgaasitesti," vastas Opel.
Kaks nädalat varem avaldas Forbes artikli, kus asjatundjad kinnitasid, et isegi kui Opel petab teste, pääseb ta sellest suure tõenäosusega puhta nahaga. Samas teine autotootja, kelle nimi on viimasel ajal samuti seoses petutarkvaraga esile kerkinud – Fiat Chrysler – ilmselt ei pääse.
Forbes selgitab ka, milles asi. ELi direktiivi kohaselt testide petmise tarkvara või seade illegaalne – aga mitte juhul, kui autotootja ütleb, et see pole. Direktiiv annab nimelt tootjaile võimaluse väita, et seadmete või tarkvara kasutamine on vajalik, et säästa õrna mootorit võimaliku kahju eest. Ja isegi kui tootja on väga robustselt reegleid rikkunud ja ka EL leiab seda, ei ole võimalik teda eriti karistada. Seda seepärast, et Forbesi väitel ei ole liikmesriikide valitsused direktiivi rikkumise eest karistusi kehtestanud.
Ainus relv, mis ELi ametnikel petutarkvaraga autotootja vastu on, on tüübikinnitus. Selle saab ära võtta ja siis ei saa neid autosid enam euroliidus müüa ega ka kasutada.
Forbes valgustab ka, mida Opeli tarkvara täpsemalt teeb. Nimelt lülitab see heitgaaside kontrolli välja temperatuuridel alla 20 ja üle 30 kraadi Celsiuse järgi. Mis on autotootja sõnul auto mootori tervise huvides. Aga juhuslikult on temperatuurivahemik 20-30 kraadi just heitgaasitestide tegemise vahemik. Samuti lülitatakse emissioonikontroll välja kiirustel üle 145 km/h või mootori pööretel üle 2400 pöörde minutis. Kokkuvõtlikult, nagu tsiteerib ajakiri üht eksperti, on Opeli tarkvara inseneride ja juristide tiheda koostöö vili.
Fiat Chrysler lähenes asjale aga robustsemalt, pannes mootorile taimeri, mis lülitab emissioonikontrolli välja 22 minuti pärast. Sellest piisas Saksa järelvalveorganile
Kraftfahrt-Bundesamt (KBA), et sildistada seade illegaalseks. Nimelt ei kesta ametlik mootoritest kauem kui 20 minutit. Nüüd on KBA-l võimalus võtta testitud autolt (raport pole veel avalik, kuid Saksa ajakirjanduse andmeil on selleks autoks Fiat 500) tüübikinnitus, mis oleks firmale juba väga tõsine tagasilöök.
