Kas Saksamaa loobub eelarvetasakaalu fetišist?

 (13)
Kas Saksamaa loobub eelarvetasakaalu fetišist?
Saksamaa liidukantsler ANgela Merkel G7 tippkohtumisel PrantsusmaalFoto: Scanpix/ AFP

Et Saksamaa majandus flirdib langusega, on Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kulude suurendamise surve all.

Mistahes teine viis aastat eelarveülejääki nautinud maa, kus uksele koputab majanduslangus, annaks selge vastuse. Aga Saksamaa pole nagu teised riigid, kirjutab FT.

Saksamaal on jätkuvalt musta nulli ehk tasakaalus eelarve mantra. Angela Merkeli valitsemise ajal on see muutunud juba schwarze Null ehk must null nagu rahvusideoloogiaks.

Et Saksamaa pole ainsana majanduslanguse ohus, siis Euroopa kutsub üles, et loobuge senisest seisukohast ja hakake majandus elavdama võttes laenu ja suurendades kulutusi.

„Saksamaa on võib-olla maailmas unikaalses olukorras, kus on vajadus kulutuste suurendamiseks, kuid ka võimekus kulutusi suurendada,“ ütles USA ekspresidendi Barack Obama majandusnõunik Jason Furman.

Õhus on märke, et ehk hakkab Saksamaal meelestatus muutuma. Üha enam poliitikuid, ökonomiste ja arvamuskodade liidreid kutsuvad üles suhtuma laenu lõdvemalt. Saksamaal on hädasti vaja infrastruktuuriinvesteeringuid ja laenuraha majanduse moderniseerimiseks.

Välismaalased on juba mõnda aega pahased Saksamaa eelarvepoliitika tõttu. Prantsusmaa president Emmanuel Macron kritiseeris mullu Saksamaad eelarvetasakaalu fetiši ja väliskaubandusülejääkide pärast, mis tuleb alati teiste kulul. USA president Donald Trump on korraldanud sarnaseid rünnakuid, kuigi juba enne tema presidendiks saamist kõlasid USAst sarnased süüdistused.

Seotud lood:

Saksamaa on alates 2014. aastast on hoidnud eelarve ülejäägis ja maksnud tagasi suure osa laenudest, kuid samal ajal kulutusi tõstes. Samas rasvase majanduskasvu ja eelarveülejäägi aastad võivad läbi saada. Teises kvartalis kahanes Saksamaa majanduse kogutoodang kvartaalses arvestuses 0,1 protsenti. Saksamaa keskpank hoiatas, et kolmandas kvartalis on Saksamaa tõenäoliselt juba tehniliselt majanduslanguses, mis nõuab järjest vähemalt kahte majanduse kogutoodangu kahanemise kvartalit. Saksamaa majandus on muutnud euroala sabasörkijaks, kusjuures ohuks on nii USA-Hiina kaubandussõda kui Ühendkuningriigi leppeta Euroopa Liidust väljakukkumise oht.

Ajal kui tuleval kuul oodatakse Euroopa Keskpangalt majanduse elavdamiseks lõdvemat rahapoliitikat, on keskpank korduvalt kutsunud üles euroala maade valitsusi läbi eelarvepoliitika majandust toetama. Iseäranis kurtidele kõrvadele on läinud see jutt Saksamaale.

Saksamaa eelarvetasakaalu soovi kujunemine võib ulatuda tagasi 2000. aastate algusesse. Tol ajal oli Saksamaa Euroopa majanduses nagu karguga karu. Saksamaade taasühendamise kulud tõmbasid riigikassa lagedaks. Tööpuudus kasvas ja võlg samuti. Ökonomistid hakkasid arutlema, et kas karmimad eelarvereeglid pole just mitte see ravim, mis võiks aidata. Diskusioonide järel jõuti nn. võlapidurini. Saksamaa kirjutas 2009. aastal põhiseadusesse, et föderaalvalitsuse strukturaalne eelarve ei tohi ületada 0,35 protsenti ning 16 liidumaad ei tohi üldse kunagi eelarvepuudujääki minna.

2008. aastal, kolm kuud pärast USA investeerimispanga Lehman Brothersi hävingut saabus Merkeli mihklipäev. Teda peeti eeskujuks ning kindlasti polnud üllatav, et kriisi oleks saanud ette näha. „Ta oleks teile öelnud mõistusõnad – te ei saa igavesti üle võimete elada.“

Aastaid väga madala intressiga Saksamaa valitsuse võlakirjad on nüüd kõik negatiivse intressitasemega. Isegi 30-aastased võlakirjad. Sisuliselt ollakse praegu valmis peale maksma, et saaks vaid anda Saksamaale laenu.

Aga Berliini see ei huvita. Kui juulis küsiti Angela Merkelilt et kas ta on valmis mustast nullist loobuma, siis ta ägestus. Saksamaa on üks vanima rahvastikuga riike maailmas ja noorte inimeste osakaal aina väheneb. „Me ju ei hakka neile maksmiseks ühe suuremat võlga võtma,“ lausus Merkel.

Et aga Saksamaale tahetakse peale maksta, et riik võtaks laenu, siis tundub see nagu natuke kummaline argument.

Et Saksamaa vajab rohkem investeeringuid, ei leia enam ühegi erakonna poolt teisitimõistmist. Suurlinnades on karjuv elamispinnapuudus, teed ja sillad kisavad remondivajaduse järele, kunagine täpsuse etalon Saksamaa raudtee on muutnud ebausaldusväärseks ning internetiühendused on aeglased.

On tekkinud mõningane lootus, et septembris võib olukord muutuda, kuna Merkeli valitsus peaks tutvustama ambitsioonikat rohemajanduse paketti, mis aitaks Saksamaal vähendada süsihappegaasi emissiooni 2030. aastaks 55 protsendi võrra.

Sotsiaaldemokraadist rahandusministri Olaf Scholzi saadetude ettepaneku kohaselt kuluks sellele järgneval neljal aastal kokku enam kui 30 miljardit eurot.

„Ilmselge, et me ei suuda seda endale lubada ilma uue laenuta,“ ütles Merkeli kristlik-demokraatliku liidu üks nõunik.

Meetmeid saaks rahastada valitsuse energia- ja kliimafondidest, mis ajavad rahast üle. Kuid ministrid võivad soovida piirata sealt raha võtmist, eriti kui majanduse olukord halveneb ja maksutulud vähenevad. See võib olla hetk, kui must null ununeb.

Ministeeriumitel on 0,35 protsendi ulatuses mänguruumi. Uus võlg 0,35 protsenti majanduse kogutoodangusse tähendaks aastas 5-10 miljardi euro täiendavat laenuvõtmist.