Kas Saudi Araabia jagab õiglaselt naftarikkust kodanikega?

 (35)
Kas Saudi Araabia jagab õiglaselt naftarikkust kodanikega?
Saudi Araabia on äärmiselt naftast sõltuv Foto: Scanpix/ Reuters

Sel nädalal vapustas maailma uudis sellest, et maailma suurima kasumiga ettevõte on Saudi Araabia naftakompanii Saudi Aramco.

Ettevõtte ärikasum ulatus 200 miljardi euroni. See on ligi neljakordne Soome riigi aastaeelarve, kirjutas Helsingin Sanomat. Ettevõtte kasum oli suurem kui Apple'i, Google'i ja Exxoni omad kokku. Ettevõtte hinnati börsile mineku valguses kahele triljonile dollarile, kuid börsile see ei jõudnudki. Bloomberg jõudis vaiksema turuväärtuseni, mis võiks küündida 1,2 triljoni dollarini.

Kuid triljonid triljoniteks. Kas tavalised saudid saavad ka mingisugust kasu Saudi Aramcost. Vastus on jah ja ei. Saudid elavad nagu kuninga kassid. Mingeid makse ei ole. Kütus on tasuta. Vastutasuks eeldab riik, et inimesed hoiduksid täielikult poliitikast eemale. Riigi tegelik ainus eliit on päris arvukas, kuid koosneb ainult kuningliku perekonna liikmetest ehk mitmesttuhandest printsist ja printsessist. Tavalised inimesed käivad tööl, maksavad eluasemelaenu ja vaatavad poodides toiduainehindu. Kui majanduse edukuse mõõdupuuks võtta majanduse kogutoodang inimese kohta, siis Saudi Araabia on Soomest edukam. Soome SKT inimese kohta on 40 000 dollarit aastas, Saudi Araabias seevastu 55 000 dollarit aastas.

Kuid kuidas siis elavad tavalised saudid. HS ajakirjanik kohtus läinud aastal Jeddahis noorpaari Samira al-Harbi ja Abdullah al-Thubianiga. Mõlemad töötavad samas haiglas. Abdullah teenib umbes 2500 eurot kuus, Samira õena aga 1700 eurot. Kogu töötasu saavad nad kätte, kuna tulumaksu ei eksisteeri. Pere viietoaline korter Jeddahis maksis kõigest 50 000 eurot.

Saudi Araabia majandus on äärmiselt tasakaalust väljas. 30-40 protsenti SKTst tuleb naftast. Musta kulla rikkused muutsid Saudi Araabia aastakümnetega aina laisemaks. 28 miljoni elanikuga Saudi Araabia kuulub maailma 20 suurema majanduse sekka. Aga klaaslagi on ees, kuna kõik on panustatud ühele kaardile, milleks on nafta. Majandusele on naftast sõltumine mürgine. Kui nafta on suhteliselt odav, on Saudi Araabia rahaasjad kehvad. Kallis nafta ei terenda silmapiiril, pigem vastupidi.

Laiskusel on oma põhjus, miks eha midagi täna, kui seda saaks lükata homsesse. 2016. aastal tegi boor kroonprints Mohammed bin Salman teatavaks oma visioon 2030-ne. Plaan on radikaalne – kõik peab muutuma. Religioon peab muutuma liberaalsemaks. Naistele tuleb anda rohkem vabadusi, mis on majandusele kasulik. Riik tõi pikka aega sisse Kagu-Aasiast võõrtööjõudu, kuid neid on tagasi saadetud, et kohalikud saaks tööd.

Märgiks muutustest on ka tagasihoidliku määraga käibemaksu kehtestamine. Saudi Araabia kogus reformiplaanidega maailmas populaarsust. Kui aga toimus ajakirjaniku Jamal Khashoggi mõrvamine, kaotas Saudi Araabia pea kõik mida Mohammedi reformidega seni saavutati. Lääne ettvõtted loobusid investeerimisplaanidest. Raha aga põles ja nii pidi prints Mohammed plaane karmi alguse tõttu koomale tõmbama. Ka paljud tema eelkäiad on teatanud suurtest plaanidest, mida siis on poolitatud. Näiteks pole ikka kusagil erimajanduspiirkondi.

Osaks plaanidest oli Saudi Aramco börsile viimine. Kuid eelmisele suvele palanitud aktsiapakkumise plaan on pandud külmikusse.