"Pidevalt saame lapsevanematelt ja õpilastelt murelikke pöördumisi - et ei tundu tüdrukute ja poiste ebavõrdsed võimalused põhikooli tehnoloogiatundides õiged ja õiglased. Ja kui on võimalused erinevad, siis see polegi õige, ammugi mitte ka õiglane," ütles võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta. "Kui poisid omandavad tehnilisi oskusi ja õpivad seadmete käitlemist, siis tüdrukutele jääb kudumine ja kokkamine. See ei ole tänapäeva ettevõtete vajadusi silmas pidades ega ka mitte soolise võrdõiguslikkuse tõttu aktsepteeritav. Koolilapsi peab kohtlema võrdselt, võimaldades neil omandada uusi ja vajalikke teadmisi soost sõltumata."

Voliniku praktikas tuleb ette juhtumeid, kus koolid on sildistanud õppeained juba erinevalt - tööõpetus poistele ja käsitöö tüdrukutele. Koolid ei tohi nimetada osasid õppeaineid poiste ja teisi tüdrukute omadeks. On juhtumeid, kus lapsevanem kutsutakse kooli: kas ta pole oma last õigesti kasvatanud, kui tüdruk tunneb huvi "poiste" õppeaine vastu. Ja on juhtumeid, kus kool annabki riikliku õppekava kohaselt õpilastele valida, et kas soovitakse õppida tehnoloogiat või käsitööd. "Aga kui peaaegu kõik lapsed soovivad õppida tehnoloogiat, siis ütleb kool, et meil on siin vaja ikka teid pooleks jaotada, ja meil on üks tehnoloogiaõpetaja ja teine käsitööõpetaja, ja kuna poisid pole mingil juhul nõus heegeldamist ja kudumist õppima, siis ikkagi sunnitakse tüdrukud heegeldama, kuduma ja kööki," tõi näite võrdsete võimaluste volinik.

Tänavuse rahvusvahelise naistepäeva põhiteema on #EachForEqual - rõhutades iga inimese vastutust võrdsete võimaluste tagamisel ja et tegemist pole mitte üksnes naiste teemaga, vaid majandusküsimusega. Võrdsed võimalused on vajalikud, et majandus areneks - nii näeme ka tüdrukute tehnoloogiatundidest tõrjumisel mõju sellele, kui paljud tüdrukud kandideerivad tehnoloogiaerialadele.

Näiteks toob viimane 15-aastaste õpilaste seas läbi viidud ulatuslik rahvusvaheline PISA uuring toob välja, et Eesti poiste ja tüdrukute vahelised erinevused teadmistes ja oskustes nii loodusteadustes kui matemaatikas on minimaalsed. Samas, peaaegu viiendik poistest soovib töötada IKT spetsialistina, kuid tüdrukute seas on sellest erialast huvitatuid ainult 2%. "Suunates tüdrukuid üksnes nende soo tõttu kööki, saadame neile ühiskonnana vale signaali," leiab Pakosta. "Peaksime tüdrukuid hoopis ergutama ja enesekindlust sisestama. Kutsun koolipidajaid üles võimaldama tüdrukutele uute oskuste omandamist poistega sisuliselt ja tegelikult võrdselt, kuna edaspidi mõjutab see karjäärivalikuid ja elus vajalike oskuste olemasolu. Uuringutest teame, et naiste head matemaatika ja reaalainete oskused aitavad vähendada soolist palgalõhet."

Voliniku, Tartu Ülikooli ja TalTech'i koostöös uuritakse Eesti meeste ja naiste vahelisi varanduslikke-, pensioni- ja palgalõhesid. Ka nendest uuringutest on leidnud kinnitust, et tehnilisi teadmisi nõudvaid erialasid (loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia) õpivad naised meestest tunduvalt vähem, samas tagavad need valdkonnaoskused keskmisest parema sissetuleku.

Võrdsete võimaluste volinik on sõltumatu ja erapooletu ametiisik, kes nõustab ja abistab kõiki, kes tunnevad, et neid on diskrimineeritud.