Kas sotsiaalmeedias avaldatud postitusi võib vabalt levitada?

Hiljuti sattusin Facebookis (FB) pahatahtliku rünnaku ohvriks. Minu poolt avaldatud postitus avaldus anonüümsel Facebooki lehel, kus ma seda ei soovinud.

Palud postituse maha võtta, aga sellele ei tule mingit reaktsiooni. Eks isiklikud kogemused on ikka kõige valusamad. Aga mida siis ikkagi teha?

Analoogse situatsiooni ees võivad olla teisedki sotsiaalmeedia kasutajad ning hea oleks teada, millised õigused seejuures on.

Olen märganud, et nii mitmedki avaliku elu tegelased eelistavad lihtsalt vaikida või sulgeda ennast väga kitsasse FB ringi, kuna kunagi ei tea, kes ja milliste eesmärkidega võivad nende sõnade kallale vägivallatsema tulla.

Õigusi oma mõtete avaldamisel aga leidub, nii et päris vaiki ei tasu jääda.

Andmekaitse inspektsioon ütleb, et kuna isikuandmete kaitse seadus ei räägi eraldi internetist võetud andmetest ega täpsusta sotsiaalmeedia kanaleid, tuleb nende puhul samuti lähtuda üldisest regulatsioonist ja kui seadusest andmete töötlemise alust ei tule, siis võib inimese kohta andmeid avalikustada vaid selle inimese nõusolekul. Seega oleks antud FB lehekülg pidanud avaldamisel küsima postituse autori luba.

Erandina võib välja tuua aga meediaväljaanded, kellel on andmete avalikustamisel tavapärasest suuremad piirid ja teatud tingimustel võib andmeid avalikustada ka ilma nõusolekuta (!).

Millal võib ajakirjandus FB postitusi ilma nõusolekuta avaldada?

Tasub meelde jätta, et ajakirjanduslikul eesmärgil võib inimese andmeid avalikustada ilma nõusolekuta ainult siis, kui selleks on ühiskonnas ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Meediaväljaandel tuleb arvestada tingimusega, et andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi.

Mida võib pidada ajakirjanduslikuks eesmärgiks? Andmekaitse inspektsiooni nõunik Stiina Liivrand toob välja: Euroopa Inimõiguste Kohus on oma lahendeis sisustanud ajakirjandusliku eesmärgi läbi selle, et kui avalikustatav info aitab edendada debatti avaliku huvi orbiidis olevatel teemadel, siis on see kooskõlas ajakirjandusliku eesmärgiga. Ta toonitab, et uudishimu ja ettevõtte ärihuvi ei ole ajakirjandusliku eesmärgi juurde kuuluvad elemendid.

Seega, kui näiteks ajakirjanik leiab Facebookist või mistahes kanalist üldsust huvitada võiva info ja soovib seda informatsiooni avalikustada ajakirjanduslikust eesmärgist lähtudes, st jättes küsimata inimeselt nõusolekut, peab ta esiteks hindama, kas teema vastu esineb ühiskonnas ülekaalukas avalik huvi ning kas info avalikustamine aitab kuidagi soodustada ühiskondlikku debatti.

Seejärel peab ajakirjanik kaaluma, kas sellisel viisil andmete esitamine on kooskõlas ajakirjanduseetikaga ning kolmandaks peab ajakirjanik hindama ega informatsiooni avalikustamine laialeviga uudisteportaalis inimest ülemääraselt kahjusta.

See viimane on küsimus ka selle kohta, kas ühiskonnas olulist teemat oleks võimalik käsitleda ilma, et inimene selle uudisloo taga äratuntavaks saaks. Õigus, mida kaitstakse on inimese eraelu ja sellega seotud andmed.

Avalikkuse huvi olemasolu määrab suuresti ka see, kes on kajastatav inimene oma elualalt. Tihti käib avalik huvi kaasas nn avaliku elu tegelastega. Kui inimene ei ole üldiselt tuntud, tuleb oluliselt enam kaitsta tema õigust privaatsusele.

Poliitikutelgi on õigus eraelu puutumatusele

Inimõiguste kohus on hinnanud ka poliitikute paiknemist selles raamis, leides, et kõik, mis puutub poliitilisse debatti on loomult avalikkuse huviorbiit. Poliitik peab taluma, et nii tema sõnad kui teod on avalikkuse ning ajakirjanduse tähelepanu all. Kuid rõhutada tuleb, et avalik huvi on seotud poliitiku avaliku tegevusega. Seega, ka poliitikutel on õigus eraelu puutumatusele.

Nii näiteks on avalikkusel õigus teada poliitiku tervise kohta vaid niisuguses ulatuses, mis on vajalik, et hinnata ametiülesannete täitmisega toimetulekut. Kui ajakirjanik kirjutab poliitiku eraelust, peab ta veenvalt demonstreerima, kuidas see info on seotud poliitiku ametialase tegevusega ning mil viisil edendab kajastus demokraatlikus ühiskonnas avalikku arutelu.

Andmekaitse inspektsioon ütleb, et kui laiemale ühiskonnale tundmatu inimene ehk siis tavainimene avaldab oma Facebooki kontol mõne infokillu ja see jagatakse näiteks muudetud kontekstis edasi, siis inimesel on õigus nõuda oma andmete töötlemise lõpetamist.

Inspektsioon soovitab esmalt pöörduda info avaldaja poole, et see avalikustamise lõpetaks, kuid kui viimane keeldub või ei ole leitav, saab oma õiguste kaitseks pöörduda andmekaitse inspektsiooni või kohtusse.

Andmekaitse inspektsiooni võib järelevalvemenetluse käigus teha avaldajale ettekirjutuse seaduse rikkumise lõpetamiseks või nõuda lausa Facebookilt andmete kustutamist.

Antud loo lõpetuseks peab ütlema, et Facebook käitus igati korrektselt ning võttis pärast märguannet ise pahatahtlikult üles riputatud postituse maha. Nii et ka internetis on võimalik oma õiguste eest seista.

Sama puudutab tegelikult ka meediaväljaandeid, kes erinevalt umbmäärastest FB-lehekülgedest ei ole anonüümsed ning kellega on alati võimalik läbi rääkida.