2001. aasta jaanuaris sõlmis Jüri Mõisa juhitud Tallinna linnavalitsus AS-i Tallinna Vesi aktsiate ostu-müügilepingu Briti vee-ettevõtja International Water UU esindajatega.

Firma pakkus Tallinna Vee 50,4 protsendi aktsiate eest 1,328 miljardit krooni ehk 85 miljonit eurot, millest linnaeelarvesse pidanuks laekuma 41 miljonit eurot. Linn kuulutas AS-i Tallinna Vesi 50,4 protsendi aktsiate müügi välja 2000. aasta 26. juunil.

Juba 2009. aastal võis lugeda Eesti ajakirjandusest pealkirju, et Tallinna Vee erastamine oli käpardlik ja et Tallinna Vee erastmine polnud hästi korraldatud.

Endine erastamisagentuuri juht Väino Sarnet polnud nõus Jüri Mõisa väitega, et Tallinna Vee erastamine oli hästi korraldatud, kirjutas ajaleht Pealinn 2009. aastal.

“Kui müüja seab eesmärgiks saadava raha, siis pööratakse teiste eesmärkide täitmisele vähem tähelepanu,” selgitas Sarnet.

“Ja konkreetsel juhul olid need lepingutingimused, mida ettevõtte pidi oma investeeringute, teenuste kvaliteedi ja hindade osas järgima, lepingus seetõttu selgelt teisejärgulised. Linn ei oleks toona pidanud lühiajalise eesmärgi ehk raha nimel sõlmima kahjulikku lepingut,” lisas Sarnet. “Ja konkreetsel juhul olid need lepingutingimused, mida ettevõtte pidi oma investeeringute, teenuste kvaliteedi ja hindade osas järgima, lepingus seetõttu selgelt teisejärgulised. Linn ei oleks toona pidanud lühiajalise eesmärgi ehk raha nimel sõlmima kahjulikku lepingut.”

“Mina arvan, et alati on inimesi, kes iga asja peale jorisevad," vastas toona Mõis küsimusele, mida arvata ajakirjanduses ilmunud lugudest Tallinna Vee hiigelkasumitest ja viletsast erastamistehingust. Mõisa sõnul ei leia ta, et Tallinna Vee kasumimarginaalid oleks liiga suured. “Mina leian vastupidi, et see on pigem liiga väike,” mainis Mõis.

"See linna tellimusel tehtud põhjalik analüüs tõestab, et veefirma erastamine kolmikliidu poolt 2000. aastal oli läbi viidud mõtlematult ja kiirustades," ütles tolleaegne Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli ajalehele Pealinn. "Arutame seda analüüsi see nädal linnavalitsuses ning seejärel esitame linnavolikogule otsustamiseks."

Pärast 1999. aasta sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimisi moodustasid Tallinnas võimukoalitsiooni Isamaaliit, Reformierakond ja sotsid ning linnapea oli isamaaliitlane Jüri Mõis, kes otsustasid maha müüa veefirma enamusosaluse.

Ka pidas Mutli tähelepanuväärseks, et erastaja koostatud äriplaan kohustas AS-i Tallinna Vesi investeerima neli korda vähem, kui erastamise algatamisel eeldati.

Analüüsist selgus samuti, et veefirma erastanud linnavalitsuse hinnapoliitika eesmärgid olid väga lühinägelikud ning seetõttu ei saa linn praegu veefirma kasumimarginaale vähendada.