Kas teadsid? Remondifondi eest tuleb maksta alati üürileandjal

 (126)
Lasnamägi
LasnamägiFoto: Madis Veltman

Kes kohustub tasuma remondifondi eest? Kas tagatisraha võib küsida rohkem, kui ühe kuu eest? Vastab advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat Anna Liiv.

1. Kes maksab remondifondi eest?

Lühidalt - eluruumi üürilepingu puhul alati üürileandja, äriruumi üürilepingu puhul vastavalt sellele, kuidas pooled kokku lepivad.

Seadus ja kohtupraktika on ühene selles, et eluruumi üürilepingu puhul on kokkulepe, mis jätab remondifondist tulenevad maksed üürniku kanda, tühine, sest see kaldub üürniku kahjuks kõrvale seaduses sätestatust. Nimelt ütleb seadus, et üürnik peab maksma lisaks üürile ka kõrvalkulusid, mis on tasu teenuste eest, mis on seotud asja kasutamisega. Selleks on näiteks vee- ja elektrikulu jne. Remondifond aga asja kasutamisega seotud ei ole, vaid tegemist on asja korrashoiu kohustusega.

Äriruumi üürilepingu puhul on aga pooled vabad valima, millistes tingimustes nad kokku lepivad. Kokkuleppe puudumisel maksab remondifondi üürileandja.

2. Kas üürileandjal on võimalik küsida tagatisraha rohkem, kui ühe kuu eest?

Jah. Siinkohal tasub arvestada, et seaduse kohaselt võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist.

Äriruumi üürilepingu puhul ülal toodud piirangud ei kehti, ehk äriruumi tagatisraha võib olla ka suurem kui 3 kuu üüri ulatuses ja selle tasumine võib toimuda ka korraga.