Kas tõesti nii teadlikud? Uuring näitab, et eestlane säilitab väikelaene võttes enamasti kaine mõistuse

 (28)
Rasmus Heinla.
Rasmus Heinla.Foto: Coop Pank

Hiljutine uuring näitab, et valdav osa Eesti inimesi on vägagi teadlikud väikelaenudega kaasnevatest ohtudest ja kõrgemast intressitasemest. Seetõttu kasutatakse väikelaene enamasti vaid väga selgel eesmärgil.

Kõige sagedamini eelistatakse väiksemaid summasid laenata oma kodupangast ja teisi panku kaalutakse alles siis, kui kodupangast saadakse eitav vastus. Samas koguvad väikelaenuandjatena üha suuremat populaarsust Eesti kapitalil põhinevad pangad ja vältida püütakse nn. laenukontoritega kokku puutumist, kirjutab Coop Panga tarbimisfinantseerimise äriliini juht Rasmus Heinla.

Norstat Eesti viis hiljuti läbi uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada, milline osa Eesti elanikkonnast on väikelaenudele enim avatud. Lisaks uuriti, millised on inimeste peamised argumendid ja ootused, kui nad kaaluvad väikelaenu võtmist. Tulemustest nähtub, et 42% Eesti täiskasvanud elanikkonnast on mingil ajahetkel võtnud väikelaenu. Neist 41% on teinud seda ühel korral ning 41% kahel või kolmel korral. Samas on väikelaenu tarbimisele avatud ligi kolmveerand (74%) vastanutest ja vaid veidi enam kui veerand (26%) välistab selle võimaluse - nad pole kunagi väikelaenu võtnud ega võtaks seda ka tulevikus.

Valdavalt on suhtumine väikelaenudesse soosiv: rohkem kui pool vastajatest peab väikelaenu sobilikuks kõigile, kellel on raha vaja ja oma vahenditest kohe ei jätku. Kolmandik samas usub, et väikelaenud on suunatud madalama finantsteadlikkusega inimestele, kes ei saa aru, et raha tuleb kalli hinnaga. Ootuspäraselt on viimase hoiaku esindajate seas kõige rohkem neid, kes pole ise väikelaenu võtnud ja välistavad selle võtmise ka tulevikus.

Miks ja kust väikelaenu võetakse?

Väikelaenu tarbijatest 26% eelistab soovitud summa kohe kätte saada ja mitte raha koguda. Väikelaenu võetakse enim auto ostuks, remondiks või ehituseks ja kodutehnika soetamiseks. Lisaks peetakse väikelaene otstarbekaks ka kinnisvara ostmisel ja tervise ning hariduskulude katmisel.

Arvamuste kohaselt tehakse oma laenuotsus tuginedes intressile ja krediidi kulukuse määrale ning võimalusel valitaks kodupank. Lisaks hinnati üsna oluliseks ka madalaid või puuduvaid lisatasusid.

Kui vastajatelt uuriti, mille põhjal nad viimase laenuotsuse tegid, selgus, et just see laenuandja valiti sellepärast, et tegu oli kodupangaga. Intressi, krediidi kulukuse määra või lisatasude osatähtsus oli otsuse juures märkimisväärselt väiksem. Ainult kodupangast võtavad pakkumise enam kui pooled laenust huvitatud inimesed. Kodupanga eelistena nähakse ennekõike sissetulekute ja finantskäitumise info olemasolu, mistõttu pole vaja esitada täiendavaid dokumente. Seetõttu on laenu saamine ka lihtsam ja kiirem.

Kodupanga kasuks räägib ka usaldusväärsus. Kodupangast laenajad on avatud teistele pakkujatele vaid siis, kui kodupank neile laenu ei anna või keegi teine pakub laenu selgelt parema intressi või krediidi kulukuse määraga.

Kiirlaenukontorid ei ole populaarsed

Võimalike pakkujate leidmiseks kasutaks enamik vastajatest otsingumootorite abi või tugineks oma varasemale kogemusele laenupakkujatega või lähtuks sõprade, tuttavate soovitustest. Väikelaenupakkujatena nimetati kõige enam Swedbanki, SEB-d ja Bigbanki. Coop Pank ja LHV olid uuringus väikelaenupakkujatena sama tuntud, neid teadis ligi veerand vastanutest (24%).

Kui laenutaotleja on avatud küsima pakkumist ka mujalt kui oma kodupangast, siis ennekõike kaalutaks teisi pankasid, mitte laenudele spetsialiseerunud ettevõtteid (nn. kiirlaenu kontoreid).

Argument on ka kodumaisus. Näiteks Eesti kapitalil põhinevat Coop Panka või LHVd kaalutaks isegi mõnevõrra enam kui Rootsi kapitalil põhinevat SEB-d (vastavalt 47% ja 50% versus 44% vastanutest). Enim esitataks taotlusi siiski Swedbankile - tegemist on suurimat turuosa omava pangaga ehk suurima osa inimeste kodupangaga.

Välistatavatest väikelaenu pakkujatest kerkivad selgelt esile Credit24 (välistaks 41% vastajatest), Bigbank (28%) ja Bondora (24%). Välistamise põhjused on sarnased - need ettevõtted ei tundu usaldusväärsed või sümpaatsed ja nende intressid on kõrged. Tarbijatele seostuvad need ettevõtted eelkõige nn kiirlaenudega.

Kokkuvõttes: Eesti inimeste teadlikkus väikelaenude osas on pigem kõrge, kuid tegelikus elus laenuvajaduseni jõudes valib suur osa kliente mugavaima tee ning kõige eelistab kõige mugavamat asjaajamist pakkuvat kodupanka. Võimalust võrdlevate pakkumiste läbi sadade eurode kokkuhoiuks kasutatakse pigem vähe.