ökoloogia Instituudi direktor Mati-Jaan Punning soovitab Eesti kliimasäästmise nimel mõelda üleminekule tuumaenergiale.
VASTU
ANDRES TARAND
Riigikogu liige, Mõõdukad
Alternatiivsete energiaallikate otsimise ja kavandamisega on meil veel asjad sassis. On saavutatud küll n-ö pool võitu, selles mõttes, et põhiideed hakkavad muutuma. Muidu valitses ju "klannitaktika" - põlevkivi, põlevkivi.
Energiaprogrammi planeeritav aeg on umbes 20-30 aastat. Selle sisse veel tuumajaam ei mahu. Ma ei tahaks sellega öelda, et me ei peaks kaaluma iga varianti. Kaaluda ikka võib ja tõestada, kui hea või halb see on, kuid on vastu praegu tuumaenergia kasutamisele. Tõenäoliselt on tulevikus ka ses vallas kasutusel uus tehnoloogia, uraani ja plutooniumi - nende jäätmete hoidmisega võib tekkida probleeme - asemel võib-olla midagi muud, siis vaatame asja uuesti.
POOLT
URMAS HIIE,
AS Hiieko omanik
Põhimõtteliselt olen selle poolt. Tuumaenergia kasutamisel on positiivseid ja negatiivseid kogemusi. Aga see eeldab tõsiseid investeeringuid ja läbimõeldud projekti.
Praegu ma ei kujuta ette, kes selle asja võiks ellu viia. Kui meil suudetakse ehitada sedavõrd turvaline tuumaelektrijaam, kui näiteks on meie põhjanaabritel Soomes, siis oleksin täiesti selle poolt.
See investeering tasuks kindlasti majanduslikult ära, arvestades praegusi energiahinna tõuse. Põlevkivi pole kõige loodussõbralikum kütus, kuna teda ei saa lihtsalt ahjus ära põletada.
POOLT
ENDEL LIPPMAA
Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi direktor, Riigikogu liige, akadeemik, Koonderakond
Toetan, kuid mitte kliimasäästmise nimel ja mitte lähemas tulevikus. See maksab väga palju, umbes viis miljardit USA dollarit, järelikult ligi 1000 dollarit elaniku kohta. Tehniliselt ei saa me seda praegu teha. Kuni meil põlevkivi jätkub ja me ei riku meie allakirjutatud konventsioone, jätkame kahtlemata põlevkivi põletamist. Mingil etapil tuleb tuumaenergiat kasutada niikuinii - fossiilne kütus saab kunagi lihtsalt otsa.
Mis kliimasse puutub, siis selle soojenemisest oleks meil ainult kasu, see pole Eesti probleem, me nihkuksime oma kliimaga ainult lõunapoole. Nii et egoistlikult võttes - võiks ju soojem olla küll.
KõHKLEB
UUDO-REIN LEHTSE
Eesti Energia peadirektor
Siin ei saa öelda poolt või vastu. Nii väikese riigi jaoks nagu Eesti on see väga tõsine küsimus. See vajaks põhjalikku kaalumist, ka riigi julgeoleku seisukohalt. Kui tahame kunagi hakata ehitama tuumajaama, siis peame juba täna välja valima ja väga heal tasemel koolitama need noored poisid, kes hakkavad jaamas tööle - see peab olema rahvuslik kaader, kes on täielikult usaldusväärsed.
Me oleme n-ö tuumarõngas - Loviisa Soomes, Sosnovõi Bor Venemaal, Ignalina Leedus jne. On pakutud ka varianti, et Eesti, Läti ja Leedu võiksid raha kokku panna ning ehitada Ignalina olemasolevate reaktorite kõrvale nüüdisaegse tuumajaama. See eeldaks riikidevahelist kokkulepet. Selleks oleks võimalik saada laenu Maailmapangalt.
VASTU
MAREK STRANDBERG
AS Lõunatööstuse juhatuse liige
Esiteks pole kliimasäästmisega siin mingit pistmist. Kliimasäästmist võimaldaks taastuvate kütuste kasutamine. Tuumaenergia on "puhas" energia 50.-60. aastate tähenduses, nüüdisaegses tähenduses on puhas energia taastuv, s.o otseselt päikese- ja tuuleenergia ning kaudselt puit jm taimed. Kui inimesed hakkaksid kasutama ainult neid energiaallikaid, siis on seda energiat maa ja ilm, rohkem kui inimesed suudavad ära kasutada.
Tuumaenergia on kulukas nii ehitamisel kui mõne aja pärast ka energia ise, tekitab keskkonnariske - kuhu panna radioaktiivsed jäätmed - ning julgeolekuriske. Ses mõttes on tuumaenergia Eesti jaoks üks õnnetus ja nuhtlus.
