Kas tuleviku tormides jõuab elekter kõikide kodudeni?

Kliimamuutused mõjutavad paratamatult Eesti majanduse eri sektoreid puidutööstusest energeetika ja turismini. Milleks täpsemalt valmistuda ja mida positiivset kliima muutumine kaasa toob?

Tulevikustsenaariumide järgi ootavad Eestit järgmise 80 aasta jooksul ees keskmise õhutemperatuuri tõus, lumevabad talved, sademete hulga ja tuulekiiruse suurenemine ning äärmuslike ilmaolude sagenemine.

Majandusteadlaste sõnul suudab majandus kliimamuutustega kohaneda, sest nii Eestis kui ka mujal maailmas avaldub kliima mõju aeglasemalt kui üldised ettevõtluskeskkonna muutused. Siiski on sektoreid, kus tuleb kohanemist teadlikult juhtida. Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuse teadlane Uku Varblane selgitas, et peamiselt mõjutavad kliimamuutused majandust riiklike regulatsioonide ja maksusüsteemi ning ka tarbijate eelistuste muutumise kaudu. Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuses valmib analüüs, mis käsitleb kliimamuutuste mõju ühiskonnale ja majandusele. Analüüs on Eesti riikliku kliimamuutustega kohanemise strateegia osa. Eesti riiklik kliimamuutusega kohanemise strateegia pannakse kokku nelja projekti (ENFRA, BioClim, KATI, RAKE poolt läbi viidud projekt) uurimustööde tulemustest.

Kuigi uuringu lõpparuanne pole veel valmis, oli projekti eestvedaja Varblane nõus Eesti Päevalehele rääkima, milliseid valdkondi muutuv kliima tõenäoliselt kõige rohkem mõjutama hakkab. Varblane rõhutas, et nii majanduses kui ka ühiskonnas sõltuvad muutused pigem teistest tähtsamatest teguritest, mille kõrval on kliima mõju väiksem.

Kindlustus- ja finantssektori abi

Varblase sõnul muudab suurem ekstreemsete ilmaolude tõenäosus suuresti kindlustuse valdkonnas toimuvat. Maailmas on kindlustussektor muutunud kliimamuutustega kohanemisel üheks olulisemaks majandusharuks. Ent Eesti turg on väike ja elanikkond pigem vaene, mistõttu domineerivad siin sellised kindlustusliigid nagu liiklus- ja eluasemekindlustus. Kliimariski hajutamisega pole siiani veel väga tegeletud.

Majanduses ja ka ühiskonnas sõltuvad muutused teistest teguritest, mille kõrval kliima mõju on väiksem.

Varblase sõnul on peale kindlustusvaldkonna võtnud viimastel aastatel kliimamuutuste tagajärgedega tegelemises juhtrolli finantssektor, mis saab finantseerimistingimuste muutmise, aga ka uudsetesse lahendustesse ja tehnoloogiatesse investeerimisega ühiskonda mõjutada. Ent kui suureneb äärmuslike ilmaolude oht, suureneb ka võimalus, et panga vara hävineb või kulub kiiremini.

Tööhõive muutused

Selleks et kliimamuutustega kohaneda, vajatakse eri valdkondades eksperditeadmisi. See toob kaasa koolitusturu laienemise. Varblase arvates suurendavad kliimamuutused kõige rohkem turisminduse tööhõivet. Hõive väheneb pikemas perspektiivis tõenäoliselt energeetika valdkonnas. Tõenäoliselt suureneb tööhõive hooajalisus metsanduses ja väheneb ehituses.

Kirsimaa märkis, et tõenäoliselt hakkab talviti olema rohkem sajupäevi.

Tööstusest rääkides nimetas Varblane eelkõige puidu- ja ehitusmaterjalide sektori muutusi. Läänemere regiooni ja ka Venemaa tormiraied võivad mõjutada Eesti tootmismahte ja müügihindu. Samuti võivad kohalikud ulatuslikud tormid muuta raiemahte ja puidu kvaliteeti.

Ehitussektoris väljendub kliimamuutuste mõju selles, et üha rohkem hakatakse pöörama tähelepanu hoonete kliimakindlusele. Olulisemaks muutuvad ka keskkonnasäästlik ehitus ja taristu ning rannikukaitse tugevdamine, lisas Varblane.

Taristu tormikindlaks

Taristule tuleb tulevikus suuremat tähelepanu pöörata. Ehituses peab üha rohkem arvestama sademeterohkemate talvede, sagenevate kuumalainete, tormide ja muude aspektidega. Merevee taseme tõus ja äärmuslike ilmaolude sagenemine võib tulevikus suurendada rannikualade üleujutuse ohtu ja kahjustuste ulatust.

Meie peamise fossiilse kütuse kaevandamine jätkub eeldatavasti muutumatult 2050. aastan.

„Äärmuslikud ilmaolud nagu tormid, paduvihmad ja kuumalained sagenevad ning võivad põhjustada olukordi, mis häirivad taristu toimimist ja lõhuvad hooneid,” sõnas Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse kliima ja energia programmi assistent Kerli Kirsimaa. Tema sõnul mõjutavad kliimategurid side- ja gaasivõrku kaude, sest nende toimimine sõltub elektrivarustusest. Seega on kõige tähtsam, et tarbijad oleksid igal ajal ja iga ilmaga energiaga varustatud. Selleks et ära hoida ja vähendada elektrikatkestusi, on peale õhuliinide maakaabliga asendamise vaja üle minna ka elektri- ja soojusenergia hajutatud tootmisele. Ühtlasi tuleb panustada tarbijate avariielektrivarustusse.

Kirsimaa märkis, et tõenäoliselt hakkab talviti olema rohkem sajupäevi. See aga suurendab sademevee kogumissüsteemi ja reoveepuhastuse koormust ning nendega seotud kulusid. Olukorda leevendab vähemast lumekogusest tingitud väiksem kevadise suurvee hulk.

Haavatav transpordivõrk

Kirsimaa sõnutsi paneb äärmuslike ilmaolude sagenemine proovile kogu transpordisüsteemi, kus eri asjaolude kokkulangemise tõttu võib tekkida ettearvamatuid olukordi. Tema hinnangul on transpordiliikidest kõige haavatavam maantee- ja tänavaliiklus, kus võib esineda katkestusi, libedust, katteta kõrvalmaanteede kandevõime vähenemist jms.

Kliimamuutuste positiivsetest mõjudest toob Kirsimaa esile tänavate ja põhimaanteede parema läbitavuse talveajal ning kergliiklushooaja pikenemise. Samuti pikeneb nii mere kui ka siseveekogude navigatsiooniperiood ja paraneb madala süvisega väikesadamate ligipääsetavus.

Tuuleenergia võit

Energeetikasektoris võivad prognoositavad kliimamuutused tuua edu taastuvatele energiaallikatele. Kõige rohkem võidab tuuleenergia, sest suurima energianõudlusega külmal poolaastal on tuule kiirus näidanud kasvutrendi. Hüdroenergiaressurss sõltub vee ehk sademete hulgast, mis tulevikus suureneb, kuid samal ajal on selle kasutamine seotud looduskaitsepiirangutega.

Taliturism võib väheneda, sest talved muutuvad soojemaks ja lumikate väheneb.

Kirsimaa sõnutsi pole uuringutulemuste järgi põlevkivisektorile suuri riske oodata. See tähendab, et meie peamise fossiilse kütuse kaevandamine jätkub eeldatavasti muutumatult 2050. aastan. Pärast seda hakkab taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt põlevkivisektorit järjest rohkem tagaplaanile tõrjuma.

Väiksem kütteperiood

Kirsimaa hinnangul tuleb hoonete puhul teistsuguste temperatuuritingimustega harjuda. Kuumemad suved võivad kaasa tuua hoonete suurenenud jahutusvajaduse ja talvine kütmisperiood lüheneb, sest on pehmem ilm. Kirsimaa juhtis tähelepanu, et tuleb arvestada ka sademete hulga suurenemisega, sest see mõjutab negatiivselt hoonete sisekliimat, energiatõhusust ja kasutatud ehitusmaterjale.

Turistid Eestisse!

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt tõdes, et kõige märgatavamat mõju avaldavad kliimamuutused Eesti turismile, sest suvine ja soe aeg pikeneb. „Vahemere maade turistide arv võib suvise kuumuse ja kuivuse tõttu väheneda, aga Eestis peaks just suurenema,” lausus ta.

Taliturism võib aga väheneda, sest talved muutuvad soojemaks ja lumikate väheneb. „Neid muutuseid ette teades on võimalik mõelda, kuidas edaspidi paremini lörtsisel talvel või soojal pikal suvel Eestis aega veeta, et siia rohkem turiste kohale meelitada,” soovitas Münt.

Kohanemiseks peab riik tegema lisainvesteeringuid

Majandusteadlaste sõnul kohaneb majandussektor muutuvate ilmaoludega kiiresti, aga riigil tuleb sellest hoolimata kohanemiseks lisainvesteeringuid teha. Need on vajalikud näiteks energiasektori efektiivsemaks muutmiseks ja pikemas perspektiivis ümberkujundamiseks, aga ka kliimamuutustega kaasnevate üleujutustega toimetulekuks.

Teisalt saab keskkonnaministeeriumi asekantsleri Meelis Mündi sõnul investeeringuid käsitleda hoopis tuluna, mis parandab meie keskkonda ja teeb elu mugavamaks.

Nii Eesti kui ka rahvusvaheline kliimapoliitika tegeleb ühel ajal kahe teemaga: peale kohanemise tuleb tähelepanu pöörata ka muutuste leevendamisele. Selleks tuleb vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist. See on Eestis eriti aktuaalne küsimus, sest meie energiasektor sõltub suuresti põlevkivist ja emiteerib ligi 80% meie kasvuhoonegaaside heitkogust. „Ühest küljest on oluline tagada riigi energiajulgeolek, aga teisalt tuleb tagada ka looduslik tasakaal,” selgitas Münt.

Arenenud riigid peavad 2050. aastaks vähendama heitkoguseid 1990. aastaga võrreldes 80–95%.

Seni on Eesti kõik eesmärgid täitnud, kuid edaspidi tuleb kindlasti teha suuremaid investeeringuid, et rahvusvahelisi kokkuleppeid täita.

Kliimamuutuste mõju majandusele

Senised ekstreemsed sündmused näitavad, et äritegevus orienteerub kiiresti ümber. Tähelepanu tuleb pöörata ettevõtetele, mis jäävad piirkondadesse, kus on suur oht kannatada ekstreemsete ilmaolude käes.

Kliimamuutuste mõju valdkondade kaupa

Kindlustus

Kliimamuutustele vastuseks võiksid tekkida uued kindlustustooted.

Suuremad riskid on rahvusvahelistele kindlustajatele edasi kantud.

Maksed võivad suureneda, kuid uusi teenuseid praegu näha ei ole.

Kindlustus ei suuda ära hoida inim- ega varakaotusi, kuid vähendab kaotuste mõju ja hõlbustab taastumist.

Pangandus

Otsesed kliimamuutuse mõjud taanduvad tavapärase äririski tasemele ja tähtsamad on kaudsed mõjud.

Laenuandjatena saavad pangad mõjutada seda, millistesse projektidesse ja millistel tingimustel investeeritakse.

Ettevõtlus ja töötlev tööstus

Kõige kriitilisemalt on mõjutatud elektrienergia ja tooraine tarneahelad.

Võivad suureneda kindlustuskahjud.

Tootmise kohandamine võib suurendada tootmiskulusid.

Tööjõuturg

Suureneb nõudlus hooajalise tööjõu järele.

Kliimamuutustega kohanemise kavad toovad kaasa koolitusturu laienemise.

Suurim mõju avaldub turismi, energeetika ning tervise- ja päästevaldkonnale.

Allikas: Tartu ülikooli rakendusuuringute keskus