Kas tuleviku tormides jõuab elekter kõikide kodudeni?

 (27)
Tormituulte tagajärjel on langenud puu elektriliinidele.
Tormituulte tagajärjel on langenud puu elektriliinidele.Foto: Raivo Tasso

Kliimamuutused mõjutavad paratamatult Eesti majanduse eri sektoreid puidutööstusest energeetika ja turismini. Milleks täpsemalt valmistuda ja mida positiivset kliima muutumine kaasa toob?

Tulevikustsenaariumide järgi ootavad Eestit järgmise 80 aasta jooksul ees keskmise õhutemperatuuri tõus, lumevabad talved, sademete hulga ja tuulekiiruse suurenemine ning äärmuslike ilmaolude sagenemine.

Majandusteadlaste sõnul suudab majandus kliimamuutustega kohaneda, sest nii Eestis kui ka mujal maailmas avaldub kliima mõju aeglasemalt kui üldised ettevõtluskeskkonna muutused. Siiski on sektoreid, kus tuleb kohanemist teadlikult juhtida. Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuse teadlane Uku Varblane selgitas, et peamiselt mõjutavad kliimamuutused majandust riiklike regulatsioonide ja maksusüsteemi ning ka tarbijate eelistuste muutumise kaudu. Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuses valmib analüüs, mis käsitleb kliimamuutuste mõju ühiskonnale ja majandusele. Analüüs on Eesti riikliku kliimamuutustega kohanemise strateegia osa. Eesti riiklik kliimamuutusega kohanemise strateegia pannakse kokku nelja projekti (ENFRA, BioClim, KATI, RAKE poolt läbi viidud projekt) uurimustööde tulemustest.

Kuigi uuringu lõpparuanne pole veel valmis, oli projekti eestvedaja Varblane nõus Eesti Päevalehele rääkima, milliseid valdkondi muutuv kliima tõenäoliselt kõige rohkem mõjutama hakkab. Varblane rõhutas, et nii majanduses kui ka ühiskonnas sõltuvad muutused pigem teistest tähtsamatest teguritest, mille kõrval on kliima mõju väiksem.

Kindlustus- ja finantssektori abi

Varblase sõnul muudab suurem ekstreemsete ilmaolude tõenäosus suuresti kindlustuse valdkonnas toimuvat. Maailmas on kindlustussektor muutunud kliimamuutustega kohanemisel üheks olulisemaks majandusharuks. Ent Eesti turg on väike ja elanikkond pigem vaene, mistõttu domineerivad siin sellised kindlustusliigid nagu liiklus- ja eluasemekindlustus. Kliimariski hajutamisega pole siiani veel väga tegeletud.

Majanduses ja ka ühiskonnas sõltuvad muutused teistest teguritest, mille kõrval kliima mõju on väiksem.

Varblase sõnul on peale kindlustusvaldkonna võtnud viimastel aastatel kliimamuutuste tagajärgedega tegelemises juhtrolli finantssektor, mis saab finantseerimistingimuste muutmise, aga ka uudsetesse lahendustesse ja tehnoloogiatesse investeerimisega ühiskonda mõjutada. Ent kui suureneb äärmuslike ilmaolude oht, suureneb ka võimalus, et panga vara hävineb või kulub kiiremini.

Tööhõive muutused

Selleks et kliimamuutustega kohaneda, vajatakse eri valdkondades eksperditeadmisi. See toob kaasa koolitusturu laienemise. Varblase arvates suurendavad kliimamuutused kõige rohkem turisminduse tööhõivet. Hõive väheneb pikemas perspektiivis tõenäoliselt energeetika valdkonnas. Tõenäoliselt suureneb tööhõive hooajalisus metsanduses ja väheneb ehituses.

Kirsimaa märkis, et tõenäoliselt hakkab talviti olema rohkem sajupäevi.

Tööstusest rääkides nimetas Varblane eelkõige puidu- ja ehitusmaterjalide sektori muutusi. Läänemere regiooni ja ka Venemaa tormiraied võivad mõjutada Eesti tootmismahte ja müügihindu. Samuti võivad kohalikud ulatuslikud tormid muuta raiemahte ja puidu kvaliteeti.

Ehitussektoris väljendub kliimamuutuste mõju selles, et üha rohkem hakatakse pöörama tähelepanu hoonete kliimakindlusele. Olulisemaks muutuvad ka keskkonnasäästlik ehitus ja taristu ning rannikukaitse tugevdamine, lisas Varblane.

Taristu tormikindlaks

Taristule tuleb tulevikus suuremat tähelepanu pöörata. Ehituses peab üha rohkem arvestama sademeterohkemate talvede, sagenevate kuumalainete, tormide ja muude aspektidega. Merevee taseme tõus ja äärmuslike ilmaolude sagenemine võib tulevikus suurendada rannikualade üleujutuse ohtu ja kahjustuste ulatust.

Meie peamise fossiilse kütuse kaevandamine jätkub eeldatavasti muutumatult 2050. aastan.

„Äärmuslikud ilmaolud nagu tormid, paduvihmad ja kuumalained sagenevad ning võivad põhjustada olukordi, mis häirivad taristu toimimist ja lõhuvad hooneid,” sõnas Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse kliima ja energia programmi assistent Kerli Kirsimaa. Tema sõnul mõjutavad kliimategurid side- ja gaasivõrku kaude, sest nende toimimine sõltub elektrivarustusest. Seega on kõige tähtsam, et tarbijad oleksid igal ajal ja iga ilmaga energiaga varustatud. Selleks et ära hoida ja vähendada elektrikatkestusi, on peale õhuliinide maakaabliga asendamise vaja üle minna ka elektri- ja soojusenergia hajutatud tootmisele. Ühtlasi tuleb panustada tarbijate avariielektrivarustusse.

Kirsimaa märkis, et tõenäoliselt hakkab talviti olema rohkem sajupäevi. See aga suurendab sademevee kogumissüsteemi ja reoveepuhastuse koormust ning nendega seotud kulusid. Olukorda leevendab vähemast lumekogusest tingitud väiksem kevadise suurvee hulk.

Haavatav transpordivõrk

Kirsimaa sõnutsi paneb äärmuslike ilmaolude sagenemine proovile kogu transpordisüsteemi, kus eri asjaolude kokkulangemise tõttu võib tekkida ettearvamatuid olukordi. Tema hinnangul on transpordiliikidest kõige haavatavam maantee- ja tänavaliiklus, kus võib esineda katkestusi, libedust, katteta kõrvalmaanteede kandevõime vähenemist jms.

Üks lähiaja laastavamaid torme räsis 2010. aastal Väike-Maarjat ja rebis maha kiriku tornikiivri. Edaspidi peame nii ehituses kui ka kindlustuses selliseks ilmaks valmis olema. Foto: Andres Putting

Kliimamuutuste positiivsetest mõjudest toob Kirsimaa esile tänavate ja põhimaanteede parema läbitavuse talveajal ning kergliiklushooaja pikenemise. Samuti pikeneb nii mere kui ka siseveekogude navigatsiooniperiood ja paraneb madala süvisega väikesadamate ligipääsetavus.

Tuuleenergia võit

Energeetikasektoris võivad prognoositavad kliimamuutused tuua edu taastuvatele energiaallikatele. Kõige rohkem võidab tuuleenergia, sest suurima energianõudlusega külmal poolaastal on tuule kiirus näidanud kasvutrendi. Hüdroenergiaressurss sõltub vee ehk sademete hulgast, mis tulevikus suureneb, kuid samal ajal on selle kasutamine seotud looduskaitsepiirangutega.

Taliturism võib väheneda, sest talved muutuvad soojemaks ja lumikate väheneb.

Kirsimaa sõnutsi pole uuringutulemuste järgi põlevkivisektorile suuri riske oodata. See tähendab, et meie peamise fossiilse kütuse kaevandamine jätkub eeldatavasti muutumatult 2050. aastan. Pärast seda hakkab taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt põlevkivisektorit järjest rohkem tagaplaanile tõrjuma.

Väiksem kütteperiood

Kirsimaa hinnangul tuleb hoonete puhul teistsuguste temperatuuritingimustega harjuda. Kuumemad suved võivad kaasa tuua hoonete suurenenud jahutusvajaduse ja talvine kütmisperiood lüheneb, sest on pehmem ilm. Kirsimaa juhtis tähelepanu, et tuleb arvestada ka sademete hulga suurenemisega, sest see mõjutab negatiivselt hoonete sisekliimat, energiatõhusust ja kasutatud ehitusmaterjale.

Turistid Eestisse!

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt tõdes, et kõige märgatavamat mõju avaldavad kliimamuutused Eesti turismile, sest suvine ja soe aeg pikeneb. „Vahemere maade turistide arv võib suvise kuumuse ja kuivuse tõttu väheneda, aga Eestis peaks just suurenema,” lausus ta.

Taliturism võib aga väheneda, sest talved muutuvad soojemaks ja lumikate väheneb. „Neid muutuseid ette teades on võimalik mõelda, kuidas edaspidi paremini lörtsisel talvel või soojal pikal suvel Eestis aega veeta, et siia rohkem turiste kohale meelitada,” soovitas Münt.