Saksamaa riigikantsler Angela Merkel ning Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatasid plaanist eile pärastlõunal toimunud videokonverentsil.

Plaan on selline, et fondi vahendid laenab Euroopa Komisjon pikaajaliste võlakirjadega kapitaliturgudelt ning raha kulutatakse kriisis enim räsitud piirkonade toetamiseks.

Briti majandusleht Financial Times kirjutab, et Saksamaa ja Prantsusmaa plaan on potentsiaalne suur läbimurre ühiste Euroopa võlakirjade teemal. Ühiseid võlakirju on soovinud lõunapoolsed ELi liikmesriigid Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa, kuid vastu on varasemalt olnud rangemat eelarvepoliitikat ajanud Saksamaa, Holland ning Skandinaavia riigid.

Saksamaa ja Prantsusmaa kokkulepe sõlmiti pärast mitmepäevaseid arupidamisi teemal, kuidas ühiselt Euroopa Liitu tabanud ajaloo kõige hullemast majanduslangusest päästa.

Merkel lausus, et EL seisab silmitsi ajaloo tõsiseima kriisiga ning selline kriis nõuab ka kohast vastust. Macroni selgitusel kohaselt on see reaalse eelarveraha suunamine kriisis kõige rohkem kannatada saanud regioonidele ning sektoritele. Raha ei antaks laenuna ning see makstakse tagasi järgnevate aastate ELi ühisest eelarvest.

EUObserver selgitab, et Saksamaa ja Prantsusmaa ettepanek põhineb neljal sambal ning hõlmab tervishoidu, majanduse taastumist, ökoloogiliselt ning digitaalset arengut ning tööstuse ühtsust.

Samas ei ole erimeelsused Euroopas kuskile kadunud ning Merkeli ning Macroni kokkulepe sai kohe ka kriitika ja vastuseisu osaliseks. Nii kinnitasid Austria kantsler Sebastian Kurz ning tema Hollandi, Taani ja Rootsi ametikaaslased ehk nn kokkuhoidlik nelik, et nad on valmis toetama vaid päästefondi, mis annaks hädalistele laenu, mitte tagastamatut abi.

„Meie seisukoht ei ole muutunud: oleme valmis kõige suurema hoobi saanud riike laenudega aitama,“ edastas Kurz Twitteris.

Danske Marketsi analüütikud tõdesid tänases ülevaates, et ettepanek oli positiivne üllatus, kuid selle plaani õnnestumine ei ole veel kindel. Kui ülejäänud liikemsriigid ettepanekuga jõustuvad, oleks see võimlaik heaks kiita 18.-19. juunil