Penttilä sõnutsi on koroonapandeemia Skandiaavia riikide ja Eesti koostööd kahjustanud. Kuna oleme väikesed riigid, siis peame koostööd tegema nn uue Põhjala raames, kuhu kuuluvad Skandinaavia riigid ning Baltimaad.

Oxfordi ülikoolist filosoofiadoktori kraadi saanud Penttilä asutatud Nordic West Office'i töötab erinevate tulevikustsenaariumite kallal, kuhu suunas maailm pärast Covid-19 pandeemiat ehk 3-8 aasta jooksul liigub.

Erinevate tulevikunägemuste peale on oluline mõelda, sest see valmistab meid ette võimalikeks erinevateks arenguteks ning juhul kui need tõeks saavad, ei tule nad üllatusena. Igaks stsenaariumiks saab välja töötada tegevusplaani mis tähendab, et meil on võimalus end tulevikujuhtumisteks süsteemselt ette valmistada. Ning lisaks annab erinevate stsenaariumitega tegelemine organisatsioonide ning ettevõtete töötajatele ühise keele, mõistmise, millest, me räägime.

Penttilä märkis praegust Covid-19 pandeemiast põhjustatud olukorda kommenteerides, et Nordic West Office'i üks varasem stsenaarium nägi ette kriisi, mis viib inimeste väärtuste muutumise ning majanduskriisini. Ta tunnistas, et nad panid selle stsenaariumiga mööda, sest arvasid, et kõige hullem kaasnev mõju on see, et globaalne majanduskasv saab olema nullilähedane. Praegune tulemus on aga oluliselt hullem.

Nagu toob välja OECD, on praegu tegemist viimase saja aasta kõige hullema majanduslangusega.

Penttilä tõi välja, et inimesi ei vaeva praegu mitte ainult pandeemia, tööpuuduse suurenemine ning suur võlakoormus, vaid ka poliitilised pinged. Ta on rääkinud mitmete maailma juhtivate teadlastega, nende seas ka kahe Hiina teadlasega, kes tõid välja sõja puhkemise võimaluse. Hiinlased nimetasid näiteks Taiwaniga võimaliku sõja puhkemise tõenäosuseks 10-20%, hinnates seda madalaks, kuid Penttilä kinnitusel on see tõenäosuse number väga kõrge.

Kui 100 aasta taguse suure, miljoneid inimesi tapnud Hispaania gripi pandeemiale järgnes kahekümnendate aastate kiire arengu laine, siis kas nüüd võime oodata midagi sarnast? Kas meid ootab eest õitseng või häving?

Penttilä kinnitusel on mõlemad arengud võimalikud ning nad töötavad erineva nelja võimaliku tulevikustsenaariumi kallal. Nende kõikide aluseks on, et uue maailma põhilised mängijad on kolm impeeriumi: Euroopa Liit, USA ja Hiina, kes kõik üritavad oma mõjusfääri laiendada.

Nii on Hiina saanud Hongkongi ning soovib ka Taiwani, Euroopa Liit tahab oma seadusruumi Suurbritanniat ning Šveitsi ning USA on pakkunud naftaleppes Mehhikole ning Kanadale variandi: võta või jäta. Seejuures ei olene need stsenaariumid sellest, kes võidab näiteks USA presidendivalimised, sest areng ei sõltu Penttilä kinnitusel niivõrd konkreetsetest isikutest.

Neli stsenaariumit

Neli võimalikku arengustsenaariumit on:

Uus külm sõda.

Selle stsenaariumi kohaselt taastub USA mõjuvõim ning läänemaailm ühineb Hiina vastu. Hiina, Venemaa ning Pakistan teevad omavahel tõsist koostööd. Euroopa Liit on olulise tähtsusega, suureneb isikuandmete kaitse ning liitub ka USA, mis toob omakorda kaasa suurema kontrolli suurte tehnoloogiafirmade üle.

Samas on ka koostöö läänemaailma ning Hiina vahel. Riigid teevad suuremat koostööd kliimamuutuste vallas.

Möirgavad 20-ndad

Tööpuuduse ning võlakoormuse kasv viib suurema arenguni, riiklikud regulatsioonid vähenevad ning liigutakse vaba turumajanduse suunas. Kapitalismi võidukäik, kus omavahel võitlevad erinevad vormid: aktsionäride huvidel põhinev mudel USAs ning sotsiaalsem: nn osanike huvidest lähtuv mudel Euroopas.

Minu riik kõigepealt

Isiklik ja rahvuslik julgeolek on olulisem kui vabadus. Majanduskasv kängub. Selle stsenaariumi korral kerkib juhtivaks jõuks Hiina, kuid Euroopa Liit muutub väga nõrgaks, sisuliselt vaid raamiks.

Uued hõimud

Riigid ning riikide ühendused, olgu selleks Euroopa Liit või Hiina ei ole enam eriti olulised. Inimesed moodustavad oma võrgustikud ning otsused tuginevad väärtustel.

See on milleniumlaste ning Z-generatsiooni maailmanägemusel, väärtustel tuginev arengustsenaarium, kus eesmärk, idee on kasumist olulisem. Selles stsenaariumis tõuseb India tähtsus tehnoloogia kaudu.

Milline stsenaarium on kõige tõenäolisem?

Konverentsil osalejate seas viidi läbi küsitlus, millist arengut nad ise eelistaksid ja millisel kursil maailma nende hinnangul praegu liigub. Hääletuse tulemusel selgus, et konverentsi jälgijad eelistaksid Möirgavaid 20-ndad ja Uusi hõime, kuid arvavad, et liigume hoopis suletud Minu riik kõigepealt stsenaariumi kursil- nii hindas 48,8% hääletanutest.

Penttilä sõnutsi ei saa aga sellesse stsenaariumisse jääda pikaks ajaks, sest majanduskasv on selle puhul väga väike ning tema hinnangul hakatakse liikuma Uue külma sõja suunas.

Ka Penttilä sõnutsi eelistab ta Möirgavaid 20-ndaid, kuid möönis, et see võib olla liiga igav ning tõenäoline oleks selle kombinatsioon Uute hõimudega. Maailma jaoks parim oleks tema sõnutsi aga uue külma sõja ning möirgavate 20-ndate kombinatsioon.