Niisiis on tegemist seaduse uue sättega, mille kohaselt võlaõigusseaduse tähenduses eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvestatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%.

Tulenevalt uue paragrahvi asukohast kohaldub mahaarvamine residendist füüsilistele isikutele, mitteresidentidele ning lepingulistele investeerimisfondidele. Mahaarvamist ei kohaldata füüsilisest isikust ettevõtjatele, kuna nende puhul maksustatakse ettevõtlustulu kogumina, mitte üksikuid tululiike.

Muudatuse tulemusena muutub eelkõige füüsiliste isikute kinnisvara eluruumi üürilepingu alusel kasutada andmise eest saadava üüri maksustamine subjektiivselt õiglasemaks ning väheneb huvi sellist tulu varjata. Nii on kirjas eelnõu seletuskirjas.

Mahaarvamine tehakse ilma dokumentaalsete tõenditeta üürimisega seotud kulude kohta. Teisisõnu on see kättesaadav kõigile maksumaksjatele sõltumata sellest, millises ulatuses reaalselt kulutusi tehakse ning katab ka eluruumi amortisatsiooni komponenti. Kuludokumentideta protsendilise mahaarvamise kasuks on otsustatud, kuna see on tulu deklareerijale lihtne ning aitab muudatuse oodatava tulemuseni kõige paremini jõuda. Ainult dokumentaalselt tõendatud kuludele mahaarvamise õiguse andmine tooks üürileandjale kaasa vajaduse hakata koguma kõiki kuludokumente koos kohustusega neid säilitada. Lisaks hägustuks dokumendipõhise mahaarvamise korral piir füüsilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja maksustamise vahel.

Mahaarvamisel puudub summaline ülempiir.

Omanike Keskliit on küll rahul, et teemaga tegeletakse, kuid nende hinnangul on 20% maksuvabastus väga väike ning praktikas ei ole see piisav, et tagada õiglane maksustamine ning see ei vähenda oluliselt huvi üüritulu varjamiseks.

Omanike Keskliidu pöördumine (saadetud rahandusministeeriumile käesoleva aasta maikuus):

Leiame, et algatus muuta füüsiliste isikute kinnisvara eluruumi üürilepingu alusel kasutada andmise eest saadava üüri maksustamist õiglasemaks on kiiduväärt ning pooldame vastavate muudatuste tegemist tulumaksuseaduses. Samas ei saa olla rahul üürimisega seotud kulude katteks üürist sedavõrd väikese osa (20%) maha arvamise võimalusega, kuna see ei ole praktikas piisav ning seetõttu ei täida eesmärki muuta üüri maksustamine õiglasemaks ning vähendada huvi üüritulu varjamiseks.

Toome siinkohal näite Mustamäe 2-toalise ca 47m2 suuruse korteri põhjal, mille igakuiseks üürisummaks on 280 eurot. Aastane üürisumma on sellise korteri puhul 3360 eurot, millest eelnõu kohaselt on tulevikus võimalus maha arvata 672 eurot, millelt tulumaksu ei pea tasuma. Kui korter on ostetud hinnaga 65000 eurot, kasutades selleks pangalaenu perioodiga 30 aastat ning intressiga 3% aastas on laenuperioodi keskmine aastane intressikulu juba ca

1000 eurot ehk tunduvalt rohkem, kui on eelnõu järgi võimalus üürisummast kulude katteks maha arvata. Lisades siia veel võimaliku maamaksu, ca iga 5 aasta tagant tehtava sanitaarremondi, korteriga koos kasutusse antud tehnika uuendamise või remondi, võimalikud üürniku poolt võlgu jäädavad summad või tekitatud kahju, mille sissenõudmine võib osutuda võimatuks jms kulud, näeme, et praktikas oleks vaja oluliselt suuremas ulatuses kulude maha arvamise võimalust, et üüri maksustamine oleks õiglane ja üürileandjatel ei oleks huvi üüritulu varjata.

Oleme seisukohal, et eluruumide üürimisega seonduva seadusandluse muutmise strateegiliseks eesmärgiks peaks olema üürituru nö põranda alt väljatoomine, et oleks tagatud piisava hulga eluruumide kättesaadavus.

Üüri tulumaksustamise poole pealt oleks selleks meie hinnangul parim lahendus kehtestada kindlaks perioodiks (nt 10 aastat) füüsiliste isikute kinnisvara eluruumi üürilepingu alusel kasutada andmise eest saadavale üürile tulumaksuvabastus või minimaalse meetmena ilma ajalise raamita püsivalt lubada üürimisega seotud kulude katteks üürist maha arvata tunduvalt suurem osa (meie esmaste arvutuste põhjal ca 60%). Üürile maksuvabastuse andmisel oleks mõistlik sätestada ka korterite arv (meie hinnangul 1-2 korterit), mida võib üks füüsiline isik tulumaksuvabalt välja üürida.