Kas vanarehvidest tehtud kütus võib tõesti liigituda taastuvenergia alla?

 (32)
Kas vanarehvidest tehtud kütus võib tõesti liigituda taastuvenergia alla?
Foto: Sven Arbet

Uue taastuvenergia direktiivi muudatustega tekib võimalus teatud jäätmetest tehtud kütuseid liigitada taastuvenergia alla. Nii võib minna ka vanarehvidega, millest õli tootes võib tõusta transpordisektoris taastuvenergia osakaal. Eesti Energia alustab rehvihakke lisamist põlevkivile ja sellest õli tegemist tõenäoliselt järgmisel aastal.

Selle nädala reedel hakkas kehtima keskkonnaministri määrus, mis ütleb, et vanarehvidest tehtud rehvihaket võib lisada põlevkivile põlevkiviõli tootmiseks ja selle määrusega ei ole rehvihake enam jääde, vaid tahke materjal. Et Eesti Energia saaks oma kateldes rehve koos põlevkiviga siiski põletada tööstuslikus mahus, on vaja ära oodata ka keskkonna kompleksloa täiendamine mis on praegu pooleli. "Eelduste kohaselt avaneb meil võimalus vanarehvidest tööstuslikku õlitootmist alustada 2019. aastal," ütles Eesti Energia pressiesindaja Kaarel Kuusk.

Lisaks sellele, et põletades on suhteliselt lühikese ajaga võimalik vanarehvidest lahti saada (EE võimekus oleks kasutada 300 000 tonni rehve, Eestis tekib aastas kuni 12 000 tonni vanarehve), võib kujuneda olukord, kus aastatepikkuseks tülikohaks olnud ja keskkonda saastanud rehvikütus saab - bürokraatia abiga - hoopis transpordisektori "roheliseks" muutmisele kaasa aidata.

"Puhta energia paketiga heaks kiidetud taastuvenergia direktiivi muudatused näevad tõesti ette võimalust klassifitseerida teatud tingimustele vastavatest jäätmetest toodetud kütuseid selliselt, et nende kasutamine panustaks riigi transpordisektori taastuvenergia eesmärgi täitmisesse, kuid mitte riigi üldise taastuvenergia osakaalu," selgitas majandusministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar. Ta rõhutas ka, et hetkeseisuga see kuidagi Eesti osakaale või eesmärke ei mõjutaks, sest toodetud toorõli siin ei kasutata, kuna Eestis puudub rafineerimisvõimekus.

Seotud lood:

"Kas kasutatud rehvid vastavad jäätmetele kehtestatud spetsiifilistele tingimustele ei ole veel selge, sest seda täpsustav Euroopa Komisjoni määrus on alles välja töötamisel. Kindlasti ei ole kasutatud rehvidest toodetud kütuse puhul tegemist taastuvenergia või biokütusega," rõhutas Tatar. "Ülal nimetatud erand aitab lahendada teatud tingimustele vastavate probleemsete jäätmete taaskasutusse võtmise probleeme Euroopa Liidus sh. Eestis."

Ta lisas, et hetkel veel nimetatud taastuvenergia direktiivi muudatused ei kehti, selleks tuleb direktiivi sätted esmalt meie seadustes üle võtta, milleks on aega kuni 2021. aastani.

Eesti Energia aga selgitas, et rehvide üheks komponendiks on polümeerne materjal, mis võib olla sünteetiline kautšuk kui ka looduslik kautšuk ja teatud tüüpi rehvides on looduslikku kautšukit päris suures koguses. "Looduslik kautšuk on biokütus ning selle puhul on tegemist taastuvenergiaga. Samas ei sisalda kõik rehvid kautšukit ning selle sisaldus erinevates rehvides varieerub. Sellest tulenevalt sõltub rehvidest toodetud vedelkütuste määratlemine osaliselt taastuvenergiaks konkreetse tooraine koostisest ja vajab kindlasti täpsustamist," selgitas Kaarel Kuusk.

Kuusk lisas, et niisamuti on kokkuleppimisel ja täpsustamisel nii ametkondade kui rehvikäitlemise ettevõtetega protsess, kuidas, mis hinna ja tingimustega rehvid hakkeks ja sealt edasi õliks saavad.