Kas varsti saab ravijärjekorras ette ostmisel riigilt hüvitist?

Haigekassa otsustas riigisisese liikumise plaaniga edasi tegelda ja tegi ettepaneku seadusemuudatus välja töötada. Samas pelgab haigekassa muudatusega kaasnevaid lisakulusid.

Eelmisel nädalal kogunes Eesti haigekassa nõukogu. Riigisisese patsientide vaba liikumise kohta tegi ettekande haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross, kes oli ühtlasi spetsiaalselt selle teema aruteluks moodustatud töörühma juht. Alates kevadest koos käinud töörühma kuulusid haigekassa, sotsiaalministeeriumi, haiglate liidu ja eratervishoiuasutuste liidu esindajad, kes sõnastasid probleeme ja tegid ettepanekuid, kuidas saaks Eesti-siseses tervishoius rakendada sama süsteemi, mis kehtib Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Eelmisest aastast on patsientidel võimalik minna Eestist ravile mis tahes EL-i riiki ning Eesti haigekassa hüvitab hiljem ravi oma hinnakirja järgi. Ent Eesti piires pole võimalik end n-ö järjekorras ette osta ja hiljem selle eest hüvitist saada.

Nüüd esitaski töörühm haigekassale seaduseelnõu koostamise kavatsuse. Ravikindlustuse seadus tahetakse muuta selliseks, et see lubaks haigekassal varem ravi saanud patsiendi kulutusi hiljem hüvitada. Tegemist oleks lisavõimalusega seni kehtiva korralduse kõrval, kus patsient saab ka järjekorras oodata – see jääks alles. Erakliinikud usuvad, et patsientide vaba liikumine ehk raviasutuse vaba valik lühendab otsustavalt järjekordi ja on Eesti patsientide huvides. Haiglate liidu esindajate arvates muutub aga reaalsemaks oht, et vaesemate patsientide võimalus ravi saada halveneb. Samuti tuleks haigekassal leida muutuse jaoks lisaraha, esialgsete hinnangute järgi kuni 30 miljonit eurot.

Töörühma selgituste peale otsustas haigekassa nõukogu siiski teha seadusandliku algatuse ettepaneku. Nüüd on pall sotsiaalministeeriumi käes: kas algatada seaduse muutmine või mitte? Kuna tegu oleks suure muutusega meie tervishoiusüsteemis, tulevad mängu ka poliitilised otsused. Näiteks peaminister Taavi Rõivas on varem sotsiaalministri ametis olles muutust toetanud, kuid palju sõltub ka järgmise aasta märtsis sündiva uue valitsuse hoiakutest.