Vilniuse linnavalitsus kinnitab, et linn on maksevõimeline ja loodab konsultantide abiga saada pankadelt kätte jah-sõna laenu saamiseks. Selle nädala alguses kuulutas linn välja hanke Vilniuse rahaliste kohustuste ja võlgade reformimise kava ettevalmistamiseks. Hanke võitjal tuleb koostada kava ja pakkuda lahendused, kuidas vähendada omavalitsuse võlga, taastada maksevõime ja saavutada ligipääs laenuturule.

Omavalitsuse pankrot kui selline on Leedus mõeldamatu, kuigi mitmetes teistes riikides tuleb linnade pankrotte ette. Eelmisel suvel kuulutas pankroti välja näiteks Detroit.

Leedu eksrahandusminister Ingrida Šimonytė ütles Leedu Delfile, et tõenäoliselt on konsultandid palgatud seetõttu, et omavalitsus ise ei suuda oma kohustustes ise enam järge pidada. „Linnapea ütleks ilmselt, et Vilniuse pankrotis on süüdi Šimonytė ja Kubilius (Leedu endine peaminister Andrius Kubilius – toim.), kuna nad vabastasid pangad omandimaksust. Hea, et palgatakse konsultandid. Võimalik, et nemad siis ütlevad, mida omavalitsus tegema peaks,“ kommenteeris Šimonytė.

Šimonytė sõnul on Vilniuse omavalituse võlad juba vana probleem.

„See olukord ei ole tekkinud eile ega ka üleeile või kaks aastat tagasi. Enne kriisi kasvasid omavalitsuse tulud väga kiiresti, Vilniust on aga alati iseloomustanud erinevate suurejooneliste ideede rohkus. Kui saabus kriis, kuivasid tulud aga kokku,“ rääkis Šimonytė tekkinud olukorra põhjustest.

Leedu Delfile esitatud andmete järgi on Vilniuse omavalitsuse võlg selle aasta 1. jaanuari seisuga 1,274 miljardit litti. Selle aasta eelarveks on prognoositud 1,2 miljardit litti. Leedu seimi poolt kinnitatud eelarve näeb ette, et pealinna võlg sellel aastal ei tohi ületada 135 protsenti eelarvest.

Swedbank Leedu peaökonomist Nerijus Mačiulis nentis, et olukord on pehmelt öeldes halb ja fakt, et omavalitsus ei saa turult laenu, räägib väga selgelt keelt. Ta rõhutas, et kreeditoride usaldust ei taasta ka see, et sellel aastal on oodata suuremaid tulusid riigieelarvest eraldatava üksikisikutelt laekunud tulumaksust laekunud summade näol.

„Süsteemsete probleemide olemasolu näitab see, et mitte keegi ei taha omavalitsusele laenu anda. Viimati suudeti laen saada, kui tagatiseks pandi linnavalitsuse hoone. Juba see räägib enda eest, millisena turuosalised näevad omavalitsuse maksevõimet,“ märkis Mačiulis.

Küsimusele, mis saab siis, kui viimanegi raha on otsas ja laenu ei anta, vastas ökonomist, et kõige tõenäolisema stsenaariumi järgi küsitakse siis laenu valitsuselt.

Vilniuse võimude kinnitusel saab 2014. aastast karmide meetmete ja range rahapoliitika aasta: kavandatakse transpordireformi, millest loodetakse 10 miljonit litti kokkuhoidu, samuti kehtestatakse kinnisvaramaks.

Omavalitsuse hinnangul tuleb võla tekkimise põhjusi otsida rahanduspoliitikast, mida Leedu valitsus aastatel 2008 – 2012 viljeles.